Eile saime omale interneti. Algul oli meil kellegi teise oma, kuhu sai salasõnata sisse, aga see kadus mõni nädal tagasi ära ja siis oli väga kurb ja paha.
Interneti saamine käis nii. Augusti lõpus astusin sisse meie tänava telefonipoodi, mis akna peal oleva sildi järgi esindab kohalikku Elioni nimega Belgacom. Rääkisin, et tahan internetti ja tvd, mees tegi mu ID-kaardist koopia ja lubas, et paari-kolme päeva pärast saabub mulle postiga leping ja pärast seda modem jm. Ei saabunud. Nädala pärast läksin ja küsisin, arvas, et no homme-ülehomme... Nädala lõpus tuli hoopis kast modemi jmga - aga ilma lepinguta ja ühenduseta.
Oktoobri algul sai mul villand ja läksin Belgacomi poodi. Tütarlaps leidis mu tellimuse üles, aga selles olla miski viga ja kuna seda parandada ei saa, siis tuleb teha uus tellimus. Tegime. Arvas, et lepingu saan 2-3 nädala pärast... Ma arvasin vastu, et ma olen juba nii kaua oodanud, et ehk teeks kiiremini. Ja oligi paar päeva hiljem leping postkastis!
Aga tehniku kõige esimene vaba aeg oli alles 28., siis eile. Tulid 2 tõmmut noormeest - tehnik ja tehnikuõpilane, õnneks üsna ingliskeelsed ja õpilane hirmus armas ja abivalmis. Näitasin neile kasti, mille Belgacom mulle saatnud oli, mispeale tehnik teatas, et see on do-it-yourself kit ja nemad lülitavad ainult ühenduse sisse, muu tuleb ise teha. Kastis oli tõepoolest õpetus, kuidas juhtmeid kontakti ühendada ja milliseid kruvikeerajaid selleks kasutada :) Õpipoisil hakkas must õnneks kahju ja nad ühendasid ikkagi modemi jm ära. Nüüd on nett ja skaip ja ilus elu!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment