Mul oli nohu ja köha ja vaheldumisi pisike palavik ja jahedik (kuidas selle kohta öeldakse, kui kraad näitab alla normi?), nii et läinud reedel ei läinud töölegi, vaid magasin ja tõbitsesin. Laupäeval ka. Pühap olin jalul ja käisin tiiru õues kevadet nuusutamas, kuigi vahepealsest vähemalt 10 kraadist oli napilt üle poole alles. Skaudid igatahes olid suvevormis (st lühikestes pükstes) ja papagoid amüseerisid oma pesaõõnsuste ääres. St'Huberti brasserii poe juures oli lauad-toolid õue tõstnud, nii et ilmselt polnud mina ainuke, kelle arvates esmaspäevahommikune lumi tulemata oleks võinud jääda. Loodetavasti leidsid linnud üles need 2 rasvapalli, mille ma pargis põõsa otsa riputasin.
Eestis lennukiga tehtud pomminalja lugedes tuli meelde, kuidas laps meil pommi kahtlustas. Sügisel ostsin Ikea poest väikese vanaaegse moega äratuskella, mis tiksub, teeb helisedes kole kõva häält ja mida tuleb vähemalt üle päeva üles keerata. Laps ei teadnud sellest midagi, sest ta ajas linna peal omi asju. Ärkas järgmisel hommikul, kui veel pime oli, läks elutuppa arvutisse ja äkki kuulis: miski tiksub kahtlaselt...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment