Thursday, 20 February 2014

Eksperimendi lõpp

Rohelist röövikut mäletad? Ja pruuni nukku, mille sahvrisse talvituma panin?
Vat läinud laupäeval, kui pärast poeskäiku viisin sahvrisse rataskoti ja mõnda, mis selles koju saabus, kuulsin imelikku kõrinat-plõginat. Nukukarbis oli liblik!

Mitte just see, keda ma oodanud olin, aga päris kole ka mitte. (Kuidas kroonprintsessi äi pulmalauas oma pojale ütleski: hokiproffi sinust küll ei saanud, aga me armastame sind sellegipoolest...) Targad inimesed tuvastasid näoraamatusse vaatamiseks pandud piltide järgi, et on ahhaatöölane. Vikipeedia lisas, et ta lemmiktoit on (näiteks) basiilik.


Nii me siis elasime mõned päevad - mina toas, tema (tühjas) kohvikannus. Kohvikannus selleks, et ta enne ära ei kaoks kui Lasse Prüsselisse teda vaatama jõuab. Jõudiski. Lasime siis liblika kannust välja basiilikupotti, et las avastab öösel väheke ümbrust. Hommikul liblikat enam polnud: Ei basiilikul, ei potis, ei kusagil. Kergelt tulnud, kergelt läinud...
 
 Eestvaates peaaegu nagu lennuk kohe.

No comments:

Post a Comment