Kodukirik Stockholmis

Stockholmis ootas mind öökapil ümbrik. Sees oli kutse pühapäeval jumalateenistusele, kus kavas öelda meie eest üks palve ja süüdata meie auks küünal. No kuidas siis ei lähe, isegi kui teenistus algab juba kell 11...
Kohale jõudnud, nägime kogudusemaja ees rahvariietes inimesi! Mitte nendes uueaegsetes stiliseeritud sinikollastes, vaid korralikes päris-riietes! Ja koguni liumäe peal (seltskonnas oli ka paar last)! Ja üks mees mängis viiulil rahvalugusid! Nagu mingi ettenägemise võime oli mulle mu riiete juurde kuuluva punasekirja räti õlgadele pannud. Tuligi see seltskond ka kirikusse ja istus esimestesse ridadesse. Üks tütarlaps laulis klaveri saatel Evert Taube'i Änglamarki ja veel ühe suvelaulu - kaunis! Kui välja hakati minema, tegid nad esmalt altari ees viiuli saatel ühe usstantsu ja siis kapsasid muu rahva ees uksest välja ja tekitasid trepile kauni spaleeri. Nii armas ja ootamatu!

Ootamatu oli ka see, kui õpetaja kirikutrepil ütles, et ta lootnud mind jälle rahvariides näha. 
Oleksime me seda teadnud, et kavas on ka jaanilõuna (mitut sorti heeringas juurdekuuluvaga) ja laul-tants, siis oleksin hilisema tagasilennu peale mõelnud. Teinekord siis targemad!


See õpetaja korraldab üldse igasugu asju, alates kord kuus toimuvatest kolmapäevastest õhtukontsertidest (bossa, jazz, ooper jne) kuni suurvormide (Orffi Carmina Burana) ja kirikurõivaste moedemonstratsioonini. Jõuaks see info ainult paremini publikuni! Kogususe FB leht on pooleteise aastaga kogunud kõigest 42 sõpra...

Vaikne rand või rahutu meri

Pärast pooleteise kuu pikkust blogipausi ei saa ju välja tulla millegi vähema kui täiesti teistmoodi sünnipäevaga. Õigemini päevaga, mis algas sünnipäevana ja võttis siis sellise ootamatu pöörde...