Laupäeval käisime avastamas Louise'i avenüü võimalusi (Gucci, Versace, Villeroy, Tiffany - you name it, they've got it). Oli ka normaalseid nimetuid poode, ühest ostsin saapad. Mustad, kõrge sääre ja paraja kontsaga.
Linnast rääkides... Leht kirjutas seda ka, et kuigi Prüssel on ametlikult kakskeelne (mis siin riigis tähendab, et on prantsuskeelsed linnaosad ja flaamikeelsed linnaosad ja ametlik suhtlus on lubatud ainult selles ühes ja õiges keeles), on ainult 5,3% (55000 in) linna elanikest flaamlased. 66,5% on prantsuskeelsed belglased (siis valloonid) ja 28,1% välismaalased, enamjaolt EList. Prantslasi on 41000 ja marokolasi 40000.
Laupäeval sai majas nalja. Alt naaber tuli jutuga, et tal tilgub vannitoa laest lambist vett (mõni uudis, minul tegi seda millalgi wc lamp, kui ülemistel naabritel boiler lekkis) - tehku me midagi. Väitsin, et meil kõik korras - ei usu, kutsus oma lage vaatama. Trepist alla minnes näitasin talle, et ülemise naabri pesupesuruumi (mis on otsapidi alumise vannitoa kohal) ukse taga on lomp. Tüübid olid pesu pessu pannud ja ise linna peale kadunud, aga vesi pääses välja. Kutsuti koju tagasi; miski meistrimees tuli kohale. Trepikojas pole siiani valgust. Ei teagi, kas vesi võttis ära või meistrimees.
Veest rääkides... Ikka seesama leht vahendab Prüsselis elavate välismaalaste arvamust siinsest veest: 'water in Brussels is either harder than rock, about as hard as it can be, or very, very hard in fact'. Ja edasi: 'if you do not have a built-in softening system, use anti-calc in your washing machine and dishwasher and regularly de-calc shower heads, kettle and just about everything that touches water'. Mure kohe.