Seeneriigis

12-16 aug olime Abiskos teisel pool polaarjoont. Hullud, eksju - suvel külmale põhjamaale! Lendasime Kirunasse, edasi viis buss: lennujaamast Kirunasse ja sealt Abiskosse (ja edasi Norra Narvikki, aga ilma meieta).
Kirunas jõudsime vaadata kirikut ja raekoda, mõlemad on omamoodi ilusad. Ja bussijaamas ootas bussi niisugune koormakoer. Kui peremehel poleks koerast 3x suurem seljakott olnud, siis oleks loomast isegi kahju võinud hakata...
Abiskos elasime turiststationis sellise vaatega toas. Mägedevahelise oru nimi on Lapporten e Lapi värav ja see oli iga päev isevärvi või siis paistis ainult 1 väravapool, teine oli pilves. Koridori teise poole tubadel oli vaade Torne träskile, mis on mitu miili (miil on Rootsis 10km pikk) pikk ja ligi miil lai (ja külm) järv. Vormsil on ka vähemalt 1 träsk, Dibys. Ja Gotlandil Tingstede oma.
Esimesed 2 päeva käis keskuses hirmus sebimine, sest sinna jõudis Fjällräven Classic - mitmepäevamatk, mis oli alanud Kebnekaise juurest. Rootslased näisid olevat vähemuses (nagu üleüldse seal mägedes) ja sakslased olid kindlalt suurim rahvusrühm.
Meie läksime teise päeva hommikul kohalikku 1169meetrist Nuolja (noole) mäge vallutama. Mis oli tehtud suhteliselt lihtsaks, sest laisad võisid 900m peale sõita suusaliftiga (õnneks iste-, mitte konks-). Sealt edasi tipuni 2 km jooksul 169m kõrgusesse, kusjuures suurem osa neist üsna viimases lõpus - võttis puhkima küll.
Alla oleks saanud ka sama teed, aga kaardi järgi tundus huvitavam minna hoopis järgmisesse külakesse Björklidenisse ja sealt rongiga tagasi sõita. Kes mägedes promeneerinud, see teab hästi, et mäest allaminek on jalgadele vaat et hullemgi katsumus kui ronimine. Eriti mööda pehmet samblast kanarbikuvälja... Need valged laigud seal eemal on muide lumi; kõige lähem laik läks meist vast mõnesaja meetri pealt mööda, aga katsuma ei viitsind minna. Sai teist talvel nähtud küll, isegi Prüsselis.
Igatahes rongijaama jõudes oli tunne just selline nagu siin pildi peal näha: jaks jumalast otsas. Taustal on näha seesama nõlv, mis meiega nii tegi. Enne õhtusööki (suurepärane kalasupp, ülipehme põhjapõdrafilee ja astelpajusupp laimi-creme fraiche'iga - kokad on neil suurepärased, kuid kallid; vahest sellepärast oli üks seltskond oma supipaja hoopis jaamas perrooni peal käima pannud) jõudsin õnneks sauna lihaseid pehmitama. Paraku oli leil selline 70kraadine, et lava külge just kinni ei külmu, aga suurt tolku ka pole. Vihasõber ma muidu pole, aga seal oleks küll tahtnud jalgu kohe kadakaga nüpeldada.
Järgmised 2 päeva etendasime rikkis jalgadega nukuteatrit. Õnneks olid trepile kahele poole käsipuud pandud, nii et sai end neidpidi üles-alla vedada. Aga ega mööda tasast maad palju lihtsam polnud liikuda.
Laupäeval oli pilves ja vihmane, kui sõitsime Narvikki. Rong, mis pidi väljuma 1034 hilines ja hilines ja tuli alles paari tunni pärast, nii et jõudsime siin-seal seeneluuret teha. Enamasti nägime puravikke ja kaseriisikaid. Riisikad ronisid lausa teede-radade äärde ja pealegi ja mõned vanad puravikud olid puutüvestki jämedamad. Need siin näiteks.
Rongisõit, kui see lõpuks algas, oli täiesti maaliline. Oleks veel vihma asemel päikest antud, oleks pilt veel vingem olnud. Aga nüüdki oli pagana kahju iga kord, kui rong tunnelisse sattus.
Narvikis oli kindel plaan lõunaks süüa värskeid, st keedetud küll, kuid külmutamata krevette. Ja mis selgus? Kalapood laupäeviti kinni! Loll järjekindlus aga viib enemasti sihile ja suurpoe kalaletist saime need siiski kätte. Sai ja juust juurde (teevesi termosega kaasas) ja lõuna olemas...
Siis selgus, et vihma sajab ja ka plaani teine pool (süüa õues mõne ilusa koha peal) ähvardab samuti minna vett vedama. Poekeskuse tagumisest otsast leidsime peaaegu tühja klaasseintega bussiootepaiga ja okupeerisime ühe selle neljast pingist. Vastaspingil istus-lösutas nii 10aastane tüdruk, kes rääkis mobiiliga terve selle aja, mis meil kulus 3/4kg krevettide peale (see isend mu näppude vahel on üks viimaseid ja ei taha enam kuidagi teiste juurde mahtuda), ja seda oli kõvasti üle poole tunni. Kõrvalpingil istus ja ootas vaikselt kaug-ida päritolu noorik.
Tagasi Abiskosse viis raudteetööde tõttu rongi asemel buss. See tee oli hoopis teistmoodi, kuid ikka ilus. Näiteks sõitsime üle rongist nähtud silla fjordi teisele kaldale ja seal oli hoopis kuumaastiku moodi olukord.