Läinud reedel sõitis lennujaama bussis eesti pere, ema-isa-poiss, vanem lasteaiarühm või algaja koolilaps. Nato juures käis selline mõttevahetus:
E(ma): näe, seal platsi peal on kõigi Natomaade lipud väljas.
L(aps): Eesti oma ka?
E: jah, ikka.
L: aga Brüsseli oma?
E: Brüssel ei ole maa, Brüssel on linn Belgias, ja Belgia lipp on küll.
L: Rootsi lipp on ka?
E: ei ole, Rootsi ei ole Nato liige, sest Rootsi on igasuguse sõjapidamise vastu.
L: Rootsi lihapalle tahaks!
Minu kõrval istuv poolakas küsis, kas ma olen kohalik. Oleneb, vastasin. Ta siis, et telefonil aku peaaegu tühi, aga oleks vaja üks kiire kohalik kõne teha. Lubasin. Seletas, et helistas naisele ja teatas, et on juba peaaegu lennujaamas - oli pidanud äiale vastu minema ja äi juba üle poole tunni lennujaamas oodand. Lohutasin, et oleks ämm, oleks asi päris hull :) Aga oli vist hull isegi, sest nii kui buss uksed avas, oli mees hüppega väljas ja spurtis.
No comments:
Post a Comment