Pidu ja pillerkaar!

Reisijuhi elu ei ole kerge... Eriti siis, kui kuumus Prüsselist kaasa tuleb ja Tallinnaski kraad 30 ligi tükib.
Kolmapäeval jõudsin külmkappi täita, Kalamaja uuest pagarikojast sooja leiba hankida (ja neljapäeval jälle) ja tunnikese latterdada.
Alates neljapäeva hommikust, kui Rootsist kallid külalised saabusid, oli üks vesi ja vile. Õnneks siiski vahele ka mõned pikemad peatused, mis tempo alla võtsid.
Esimesel päeval natuke Lasnamäed ja Piritat (seal nõudmise peale ka kloostrit) ja siis vanalinna-tiir. Päeva lõpetuseks õhtusöök Moonis, mis oma headuselt suutis võistelda vaid laupäevaste lestadega.
Reedel Merivälja, Viimsi ja Kadriorg. Viimsi Paat oli vahetanud läinud suvel menüüs olnud suitsulesta millegi muu vastu. Arusaamatu, miks nad nii teevad! Varane õhtusöök Kadriorus oli kena hakatus sellele, mille pärast Tallinna kokku tuldud - peo avamine ja tantsupidu.
Piletid ostsime varakult ja kohti valisime hoolega. Nagu näha, sattusime soliidsesse seltskonda.
Tegelikult me ikka päris nii kõrvuti ei istunud, ma lihtsalt küsisin pildivõimalust ja lahkelt antigi. Muidu olime siivsas kauguses.
Armas detail oli triibulised kott-istumisalused (üks lahke noormees koristustiimist lubas selle koguni kaasa võtta, aga teisele tuli meelde, et üks kontsert ju veel vaja pidada, ja võttis loa tagasi) ja boonus värskelt remonditud laest tulev tõrvalõhn.
On ikka hämmastav näha, et meie pidu paneb ka muudel silmad särama ja vahepeal ka kiiremini pilkuma, siis kui pisar nurka kipub. Peo lõpu rosin oli muidugi kohtumine terve W-de vahmiiliga. Pooled said ka pildi peale.
Laupäeval tahtsime linnast välja ja läksime Nõvast suitsulesta otsima. Aga võta näpust - lubati alles pärastlõunaks üks väike ports teha. Saime siiski vihje, et Peraküla rannas võib olukord parem olla ja oligi! Suitsuv ahjutäis oli juba ette maha müüdud, aga järgmisest saime lõuna jao endale. Juurde värske soolakurk ja leib ja kokku maksis 4 inimese lõuna umbes sama palju kui praad ja 3 arbuusiviilakat Prüsselis. Osatakse ikka elada!
Edasi Haapsallu - kook ja kohv Galeriis, natuke ajalugu Aibolandi muuseumis ja suve 1. ujumine Viigi rannas. Vesi 25! Paar tundi varem Perakülas oli ligi 10 kraadi vähem.
Pühapäeval andsime turistidele hommikul paariks tunniks linnaloa. Kasutasid targasti 50:50 jõulukinkide ostmiseks ja rongkäigu vaatamiseks. Siis suund itta, sest välja oli lubatud ka mõisatuur. Palmsesse paraku ei jõudnud, küll aga Maardusse ja Kolgasse (kus vist enam restorani ei ole - või siis olid kõik ära pittu läinud). Nende vahele jäi sobivasti OKO, aga ootused olid liiga suured. Nõgesejuust ja murakamoos olid küll head, aga peab ikka päris-menüüd ka millalgi proovima.
Igatahes sain sellest kõigest nii kõva eestluse-laksu, et kui Prüsseli lennujaamas keegi kempsukabiini uksele koputas, teatasin seest selges eesti keeles: kinni on! Oma viga, kui aru ei saada.