lennujaama bussiga nüüd küll ei saa...
See lauluke tulgu meelde igaühele, kes kunagi Prüsselis kaunist lumesadu juhtub nägema. Kui ikka paar cm lund teedel, siis päästab vaid rong! Kui seegi.Nojah. Kuna ma viimati Stockholmi minnes jäin hilja peale ja pidin check-ini laua ees ilusasti paluma, et tütarlaps mu veel lennule lubaks, olin reedel aegsasti Schumani bussipeatuses. Enda arust. Sinna jõudes nägin ummistunud ringristmikku ja tegin juba viis kiiret sammu metroo suunas, et rongijaama sõita (lootuses, et rongid sellises kaoses ikka käivad) - aga siis nägin ringi teises servas lennujaamabussi ja jäin seda ootama. Viga!
10 minutit hiljem oli buss ikka samas kohas, sest ring oli täis suvaliselt seisvaid ja tuututavaid autosid. Ja neid pressis muudkui juurde. Proovisin siis ühe suurema tänava pealt tulevat voolu niimoodi vähendada, et muudkui vajutasin jalakäijate foori nuppu ja võlusin sedasi autodele mitu punast tuld järjest. Aga see suurt ei aidand, sest nad trügisid ka punasega ülekäigurajale ja sealt edasi ringi peale. 25 minutiga oli buss läbinud tubli veerandi ringist ja ma sain aru, et nüüd on ka rongi jaoks hilja.
Ja buss jälle seisis, sest tema ja peatuse vahel oli veel üks väike tänav, kust autod ringile bussi nina ette keerasid. Siin ilmselt ei ole seda kommet, et ring on peatee. Asja parandamiseks läksin ja seisin sinna kõige esimese auto ette ja esitasin juhile (õnneks oli lahke olekuga tütarlaps) pantomiimi, et näe, buss ja peatus ja miljon inimest ootab ja plun lase buss läbi. Sai aru, aga ma jäin igaks juhuks niikauaks ta ette seisma, kuni buss viimaks sellest tänavanurgast üle oli saanud. Selleks kulus vähemalt 5 minutit. Selle jooksul hõikas üks peatuses seisev naisterahvas mulle midagi jaj kui ma ei reageerinud, siis tuli seletama, et ma seisan tegelikult keset tänavat ja takistan liiklust. No shit, Sherlock! ütelnuks laps selle peale. Kuidas saab ikka nii pagana juhm ja lammas olla?! Mina sean peaaegu et elu ohtu, et ta viimaks bussi peale saaks, ja ta tuleb veel õiendama, selle asemel et midagi kasulikku teha..45 min pärast seda, kui buss vaatevälja ilmus, oligi teine juba peatuses ja mõni minut hiljem sealt väljas. Nii puupüsti täis, et sellest polnud lugugi, et ei ulatunud eriti kinni hoidma. Piletit tembeldama ka mitte, mis oli olukorda arvestades ainult aus. Minu läheduses seisis 3 eestlannat, kes olid käinud sünkroontõlkimas ja arutasid üsna segamatult oma tööelu, arvamata, et keegi neist aru võiks saada. Oleksin ma neid peatuses kuulnud, oleksin nad kaasanud liikluse reguleerimisse ja ühiste jõududega bussi vahest veerand tunnikest kiiremini kohale saanud. Neil oli muidugi aega laialt käes, 35 min rohkem kui mul.
Kui buss viimaks liikuma sai, sõitis ta väga aeglaselt ja ettevaatlikult ja oli üsna selge, et lennust ma maha jään. Mõtlesin juba välja, et lähen lohutuseks vähemalt Starbucksi jalgu soojendama, enne kui löödult tagasi linna sõidan. (Mis ei pruukinud kerge ettevõtmine olla, sest nägin Nato lähedal 2 lennujaamabussi üsna üksteise sabas lihtsalt seismas.) Tegin siiski igaks juhuks spurdi check-inni ja viskusin esimese tühja (äriklassi) leti ette.
Minu jahmatuseks sai tütarlaps loa mind veel lennule lubada ja masin printis mulle isegi kohaga pardakaardi - vähem kui 20 min enne väljalendu. Jooks turvakontrolli, jooks väravasse... seal teatati, et lend on tühistatud ja rahvas tõstetud 1:15 hiljem väljuva SASi peale. Pardakaart näitas, et mina olin BT lennul reisija nr 60 ja lootus, et kõik see mees SASi peale mahub, tundus liiga optimistlik. Läksin siiski ja seisin rebookingu-sabasse.
Samal ajal Stockholmis... Lasse oli mu bussi-seiklusest kuuldes pakkinud kohvri ja istus taksos ummikus, et 20:10 lennuga Prüsselisse lennata, kui ma tulema ei pääse. Helistasin talle enne väravasse jõudmist, et jõudsin ikkagi lennule, mispeale ta lasi taksol otsa kodu poole tagasi keerata. 3 minutit hiljem helistasin jälle, et lend tühistatud ja pole teada, kas järgmise peale mahun - ta keeras otsa jälle lennujaama poole...
Umbes ühekorraga selgus, et mina mahun SASi peale ja tema 20:10 lend on lükatud 21:45 peale - Bromma aga pannakse kell 22 kinni, nii et üsna napikas. (Oleks vast nali olnud, kui oleksime teine teisel pool lennukile istunud ja lihtsalt kohad vahetanud!) Läksime kindla peale ja kell 23 maandusingi Arlandal. 23:35 väljus eelviimane Arlanda ekspress ja mul oli rahakotis igaks juhuks paar tasuta piletit, mille läinud aastal rongi hilinemise puhul saime. Peaaegu oleks uue tasutapileti välja teeninud, sest rong sõitis tavapärase 200+ asemel 140-175 km/h. Uimerdas, ühesõnaga, sest mingi aeglane koperdas tal ees. Kohale jõudis siiski vaid 2minutise hilinemisega ja uut piletit ei antud.
Keskööks olingi kodus!
See lapipilt on tänaselt täiesti sündmustevaeselt tagasilennult.
No comments:
Post a Comment