Suusasõit

Jaanuari teine pool oli Stockholmis talviselt kaunis - jää, härmatis ja lumi. Aknaalune jää koguni nii paks ja tugev, et väike hokiplats lükati puhtaks ja lapsed lasti peale. Üksikud uisutajad uisutasid ja üksikud laevad sõitsid ka mööda. Ruumi jagus kõigile!

Västerbron on ikka igas olukorras ilus. Nii tugev jää siiski veel polnud, et oleks saand selleni jääretke korraldada nagu ükstalv enne.

 Ükspäev käisime uusi suuski proovimas. Päike ja 8 külmakraadi, tuult suurt polnud - nii et üsna ideaalsed olud. Lasse oli mitu aastat rääkinud, kui palju on tänapäeva määrimisvabad plastsuusad paremad kui need vanad puulauad, millega ma 25 aastat tagasi viimati sõitsin. Tühjagi, neis oludes küll mitte. Võimalik, et ongi veidi liiga pehmed suusad saanud, selle võimaluse eest poeneiu hoiatas. Väikestel laskumistel igatahes hakkas miski seal all pidurdama ja mine siis tee kindlaks, kas see oli suusk, nagu minule tundus, või külm lumi ja lai saabas, mida usub Lasse. Ta tegi mõned päevad hiljem sama ringi 0kraadi juures ja libisemine oli kohe teine olnud. Aga raja lõppu me jõudsime!

Koju jõudes avastasime, et neli hullu kalameest on ära perforeerinud me majaesise jää. Lugesin kokku 130 auku, aga paljud jäid kindlasti ka välja. Järgmisel päeval tulid tagasi ja jätkasid poolelijäänud tööd. Kalapüük  käis nii, et teeb mees ühe augu ja laseb õngenööri sisse. Siis astub 5 meetrit eemale, teeb uue augu ja laseb jälle nööri sisse. Ja nii edasi. No ja siis läheb ja tirib jälle välja - ikka meetrite kaupa seda nööri.

No ja siis tuli sula ja peletas nii uisutajad, hokitajad kui ka kalamehed. Asemele tulid jälle laevad.