Uisuristsed

Nädalavahetusel oli rõõm võõrustada sõpru Eestist ja kohata teisi, Euroopa südamest Estivalile saabunud sõpru.
Reedene päev läks kultuuriliselt - esmalt paartund ja lõuna Fotografiskas, siis veerandtund Svenskt Tenni poes. Klaasid-lambid-küünlajalad ja tapeedid jäid seekord siiski ostmata. Õhtul kuulasime Eesti Maja Salakõrtsis Luksemburgi naisansamblit (mis oma 14 lauljaga pigem ikka naiskoor juba) Meloodilised Tordid. Palju vanu häid laule! Paari ümisesin kaasagi ja kaotasin poolenisti hääle. Neil lauljatel peavad ikka väga treenitud häälepaelad olema, et pidasid vastu 3 õhtut ja 3 kontserti jutti, proovid lisaks.
Laupäeval aga viisime külalised Norrviki jääle ekstreemsportima. Esimene tiir pikkadel uiskudel läks suuremate kadudeta ja üha kiirenevas tempos.
Paar teatraalset kukkumist tuli siiski ette ja natuke näidati ka naljakat pingviinistiili, aga eks ilma keppideta ongi hulga keerulisem tasakaalus püsida.

Finis oli igatahes selline rahulolev:

Ega me päris tervet tiiru kohe esimesel korral teinud, leppisime kõige lühemaga. Aga esialgu on ka 3,5 km nende pikkade uiskudega pikk küll!

Uisulaenutuse juures liikus ringi ka üks uiskudel kobras, kes pildimasinat nähes lehvitama hakkas.

Uisutiirule järgnes tiir ja kohvikupaus Sigtunas. Seal oli jääl isegi rohkem uisutajaid ja kalda ääres ka 4 jääpurjekat.
Pühapäeval, kui külad lennukile saadetud, viisin Lasse Estivali korikontserdile. Esimese ja pikema poole pidas vastu ilma igasuguse nurinata, aga teiseks vaatuseks ei riskinud jääda. Eks nii tasapisi tulebki harjutada.