Talvi tõi talve tagasi

Nii, Eestist enne rohkem külalisi siia ei pääse kui seal on soojaks läinud. Talvi tõi külma kaasa ja see ei meeldi roosade õitega kirsipuule (õitseb! täiesti uskumatu!) ega kollaste õitega ronipõõsale (äkki on forsüütia?).

Nädalavahetusel nautisin Stockholmis mõõdukat talve, -5 ja -10 vahel. Uisutama ei läinud, sest köhapoiss oli ikka kallal. Käisime niisama Ulriksdalis kõndimas ja aiandipoes lilli vaatamas.

Parklast leidsime sellise imeliku Mini Cooperi, mis ulatus mulle kõrvuni. Muidu täiesti autentne, ainult 1/3 võrra suurem kui normaalne Mini.
Pühapäeva hommikul kostis meie maja ujumissilla juurest toksimist. Sinna rajati jääauku ja paari tunni pärast olid ka suplejad kohal. Ilmselt maja teises otsas olevast saunast. Saab nalja, kui see auk kerge jää peale võtab ja keegi seal silla pealt jalutama või uisutama läheb...

Mai saa aru, miks peavad idaeurooplased bussis nii valjusti kisama. Reedel jälle - seisin täiesti esimese ukse juures ja kuulsin kusagil pika bussi keskel olevate kaasmaalaste iga sõna. Kõrval istuva prantslanna juttu näiteks ei kuulnud...

Puhkus põhjas

Kes oleks võinud arvata, et mai keskel on Prüsseli ja Pärnu vahe 20 kraadi Pärnu kasuks! Ja just siis, kui ma seal olin, ja Viljandis ja Tallinnas! Ja mis eriti lahe - nägin sel aastal teist korda kevadet (ja esimest korda aeda-hoovi, mis ei olnud lumes). Tulbid õitsesid, murtudsüda oli poole peal... Paistis, et isegi roosid on talve üle elanud.

Vahepeal lugesin kusagilt selliseid keele-tarkusi:
* Language is consciousness
* Language reflects a singular nature of a people speaking it
Varasemast ajast teadsin, et
* Language is a form of living

Mina olen keelenatsionalismi veendunud pooldaja :)

Riina ja Mammu olid toredad külad - ega ma endale teistsuguseid ei lasegi. Ilm oli küll jahe (isegi Antwerpenis!), aga ikkagi soojem kui samal ajal Eestis. Loodan, et lehvik ja päevavari saavad Eestis veel rohkem tähelepanu kui siinses lennujaamas... Sokolaadi-eurod olid igatahes hästi ajastatud. Ja jätame meelde - ei maksa tormata esimesena väljuva Antwerpeni-rongi peale, kui see on L(ocal), sest järgmised 2 on kiired ja jõuavad varem kohale!

Nomiseluseeon?!

Tulin Stockholmist (7-10 kraadi) - suvi otsas, kevad peaaegu ka. Vihm ja külm vaid järel. Ööseks lubatakse 5 ja päevaks 10-13 kraadi. Talvejope ja soojad kindad ühesõnaga... Ja siis oli kellegi kuri käsi maja soojakatla välja lülitanud, nii et hommikuks oli järel napp 20 kraadi. Õnneks on omanik arusaaja mees ja lasi kütte tagasi panna.

Tööl prantsuse keeles oli täna väga alatu olukord - selle asemel et kolmapäevaseks testiks korrata, jagati meile hoopis täna test kätte ja kästi pihta hakata. Ma arvasin algul, et on harjutuseks, aga selgus, et tüüp ajas meid oma teise grupiga segi. Ühesõnaga mitte keegi ei olnud testiks midagi korranud. V-o oligi plaan näha, kui palju keegi lambist oskab? Minu puhul ei oleks kolmapäeval ka palju teistmoodi olnud, ehk ainult kuulamisülesanne oleks paremini läinud, kui oleksin raamatust enne võimalikud tekstid üles otsind ja läbi lugend.

Ma ei tea, kas see on meie õpsi eripära või prantslaste üldisem komme, aga me saame aeg-ajalt väga matemaatilisi ülesandeid. Näiteks seekord: dialoogis seisab, et klient tahab hotellituba ülehomsest järgmise teisipäevani, hotell ütleb, et reedest saab küll toa. Ja siis on teksti kohta selline õige/vale küsimus: klient tellis toa neljaks ööks. Võtsin näpud appi, aga ikka läks viltu.
Aga roosidel on õienupud!

Kevad!

Käisin tiiru kesklinnas. Igat värvi priimulad, peaaegu õitsevad tulbid, tänavakohvikud ja pingid rahvast täis, selle kevade esimene lahtine kabriolett... ja koju jõudes oli terrassil ca 17 kraadi!
Tallinnas nii hästi ei lähe. Lumi on kitsedel kurguni, Poola lennuk maandus Ülemiste jääle ja BT ähvardab Tallinnas vägisi Vilniust teha... Sellest tuleb veel jama, ma ütlen.
Ja siis lugesin, et armas onupoeg on hakanud laulvaks staariks. Eks paistab - pullivend on ta ju eluaeg olnud. Või noh, see aeg, mis mina teda tean ja mäletan.

Neliteist

... kraadi näitas täna kell veerand kuus õhtul töö vastasmaja katusel olev kell/termomeeter. Täiesti uskumatu! Hommikuti ei pea enam juukseid föönitama, võib niisamuti õue astuda.

Prantsuse keelest koju tulles (ca kell 9) viis tee mööda kahest iiri pubist. Mõlema ukse taga sumises vähemalt 50 inimest - St Patrick ikkagi. Pühapäeval oli juubelipargis iirlaste perepäev: iiri jalgpall, hurling, puhkpilliorkester ja torupillipunt (kiltides, hästi ilusad, üldse mitte imelikud) jne.

Prantsuse teemal... Sügisel lasin majaukse kõrval oleva uksekella sildile graveerida enda ja lapse nimed kujul eesnime esitäht-punkt-perekonnanimi. Meie mõlema nimed algavad teadagi M-tähega, niisiis M. ... ja M. ... Hulk aega hiljem sain aru, miks graveerija neid nimesid ja mind imeliku pilguga vaatas ja küsis, kas need ikka on õiged. Nimesildi järgi arvatakse nüüd, et meil elab kaks härrat :) Ülemise korruse rootslane jällegi arvas postkasti-sildi (seal on eesnimed ka) järgi, et ma olen norra mees :P

Läkski!

Eelmine pealkiri on hea näide sõna jõust :)
Pühapäeval avastasin, et siin õitsevad mitte ainult talve üleelanud võõrasemad, lumikellukesed ja krookused, vaid ka kollased nartsissid! Ja läinud kolmapäeval Tallinnast tulles panin tähele, et rõdukastidesse on hakatud lilli istutama.
Pühapäeval käisime Eesti saatkonnas lähenevat kodumaa sünnipäeva tähistamas ja muidu uudishimutsemas. Ilus maja ja heas kandis (Tervureni trammist paistab ära), aga sellise massi jaoks veidi väike. Eriti kurb oli, et jutuvada Mätliku kitarrist üle käis.
Et eestlasi (ja põhjapoolseid inimesi üldse) Prüsselis palju on, kogesime laupäeval. Korteri tolmuimeja läks kõrbema ja läksime Woluwe Casasse (mis on suurem kui kõige suurem Rimi või Prisma) uut ostma. Kassajärjekorras oli meie ees kahe lapsega rootslane ja kõrvalsabas kaks eestlannat.
Tallinn oli... huvitav. Nii palju lund ei ole mina seal veel näinud. Hambaarsti juures läks paremini kui ma lootagi julgesin ja 2 massaazi 3 päeva sees oli mõnus. Rääkimata sellest, et juuksed said jälle normaalse pikkuse. Ja inimestega oli tore üle hulga aja näost näkku kokku saada.