laupäeva ennelõuna veetsime Snelli spaas massaazis ja pediküüris (mõlemad väga head); viimase ajal lugesin viimasest kroonikast juttu Marisest. Kroonika kohta üsna siivas;
käisime esimest korda elus Troikas. Metsaseenekastmes pelmeenid ja seenesalatiga pliinid olid mõlemad päris head ja teenindus eht-prantsuse/venepärane. Selles mõttes, et menüü toodi repliigiga 'sööte ka midagi?' ja see, kas toit meile ka maitses, et huvitanud mitte tontigi. No aga me istusime ka trahteris, mitte restoranis;
laupäeva õhtul käisime külas Kadriorus, kus muuhulgas kohtusin mõne seni vaid FBs (või kui laivis, siis üsna hulk aega tagasi) nähtud inimesega. Veinid ja suupisted ja muidugi mustikakook, aga eelkõige ikkagi inimesed olid suurepärased. Mõned kogemata tulnud lingvistilised naljad olid lahedad, näiteks see, kui Triin rääkis Mooni kohvikust ja Lasse arvas, et jutt käib Muhust e Moonist. Ja siis see, et õunamahla autoritest rootsi keeles rääkimiseks tuli esmalt järele uurida, mispoolt vanaema ja vanaisa selle tegid, tädipojast inglise keeles rääkimiseks aga pole üldse oluline, et ta on tädi- või -poeg. Keeled je nende loogika on ikka naljakad;
õnnitlesin 40 aastat nooreks saanud Heikkit ja lobisesin natuke Kristliga, kellel algul erutusest häälgi värises, et hissake - väljamaalt helistatakse. Kui kuulis, et kõigest kohalikust pealinnast, siis sai ikka kõnevõime tagasi;
tegin Epuga vahetuskaupa: tema mulle hõbedast kodarkrooni, mina talle sokolaadi ja Mihklile lennuki-pusle;
pühapäeval ilmusid brunchi ajal akna taha puu otsa leevikesed - siiani on meil käinud sini- ja rasvatihased, varblased ja mingid suured rästalised. Ja üks uudishimulik tihane istus oma 5 min akna peal ja uudistas, mis toas sünnib;
õnnitlesin sünnipäeval onutütart, kes seepeale õhkas, et näe kui armas, et ikka vanainimest meeles pead;
nägin naabritädi, kes kevadest (ja koondamisteatest) saadik oli täiesti haige ega käinud sammugi mujal kui arstide juures; nüüd oli priske ja rõõmus ja tahtis tuppa kutsuda ja pikemalt rääkida, aga me olime just linna peale minemas. Mul kohe saunasuurune kivi langes südamelt;
pühapäeval väisasime Maarat ja George'i; M oli eriti heas vormis (ilmselt tänu igapäevastele jalutuskäikudele Politseiaias) ja mures ainult selle üle, kuidas ta reedel kl 8ks silmahaiglasse kaelõikusele jõuab, kui ta normaalselt alles kl 10 ajal silmi avab (nii tüüpiline kaksik!). Muuhulgas väitis M, et suurem osa lumest on tänavate äärest minema veetud - ja ikkagi pole ma elu seeski selliseid lumevalle näinud;
käisin uues kohas juuksuris ja avastasin, et seal tehakse ka Jessica maniküüri;
käisin vanas kohas massaazis ja see oli hea nagu alati;
täna nägin kontoris päris mitut toredat inimest ja sain meeskonna bussikesega terminaali sõita ja kõige tipuks crj-lennukiga lennata. Jalgadel oli igatahes rohkem ruumi kui reedeses b-lennukis;
trepitrenni jätkasin ka: läksin korra 5. korrusele ja tagasi ja poolteist korda 4. ja tagasi. eelmisel nädalal Prüsselis tuli 2x13 korrust trepist alla ja 1x6 korrust üles-alla. See viimane oli üsna piiripealne kogemus...
Peaaegu oleksime ka kinno läinud, Kuninga kõnet vaatama. Aga üks õueskäik pühapäeva kohta oli enam kui piisav.
No comments:
Post a Comment