Belgium is made up of two different countries. We don't read each other's papers. we don't watch each other's TV programmes, we have a different mentality and we vote in completely different ways. (sellenädalane Flanders Today, kohalik ingliskeelne leht)
Kõlab peaaegu kui Eesti kirjeldus, mis? Ainult et siin ollakse palju printsipiaalsemad: keset riiki jookseb nähtamatu joon - keelepiir, mis jagab riigi konkreetselt kaheks pooleks. No ja veel on Saksa piiri ääres ka väike saksakeelne ala.
Seesama Flanders Today ilmutas hiljuti keelteteemalise eriväljaande, et lugejad aru saaksid, millise pudru sisse nad on sattunud. Kohe sissejuhatuses kirjutati, et kui väidetakse, et Belgias on 3 riigikeelt (prantsuse, hollandi/flaami ja saksa), siis on see vaid pool tõde. Igas keelepiirkonnas on nimelt üks ja ainult üks ametlik keel. Brüssel on kirjade järgi kakskeelne, aga ka siin on kommuunid kas ühe- või teisekeelsed. Ja see kõik olla täiesti loomulik ja mõistetav, sest flaamid on sajandeid elanud prantsuskeelse Valloonia ülemvõimu ja frankofoniseerimise (mis oleks selle kohta ilus eestikeelne sõna? prantsustamine?) all ja kaitsevad nüüd oma keelt küünte ja hammastaga. No ja Valloonia vastab siis samaga. Sellepärast on õige ja aus, et linnaametnikel on lubatud kodanikega suhelda ainult kohalikus ametlikus keeles.
Aga ega siis sellepärast juuksekarva kolmeks ka ei aeta! Turismiinfo punktidel näiteks on lubatud jagada kirjalikku ja suulist teavet kõigis kolmes riigikeeles, ükskõik millises keelepiirkonnas nad ka asuksid! Ja Prüsseli rahvusvahelisele lennujaamale on üldse erand tehtud, nii et neil on voli anda tabloodel teavet koguni inglise keeles! (Õnneks on inglise siiski tihti kasutusel ka i-punktides.)
Sama printsipiaalsed ollakse siin diplomitega. Prantsuskeelse ülikooli oma kehtib ainult Valloonias ja Prüsseli prantsuskeelsetes osades, flaamikeelse ülikooli oma jälle ainult Flandrias ja Prüsseli flaamikeelsetes osades. Põhimõtteliselt on võimalik saavutada oma diplomi aktsepteerimine ka teisel pool keelepiiri, aga selleks tuleb kõigepealt ära teha selle keele kõrgeima taseme eksam ja siis auväärse komisjoni ees selles keeles tõendada oma teadmisi kõigis põhiainetes. Ehk siis uued lõpueksamid, aga teises keeles. Seda loomulikult mitte keegi ei tee. Ja mis on tulemus? Kes õpetavad prantsuse ja teisi romaani keelt Flandrias? Mitte valloonidest prantsuse/hispaania keele õpetajad, vaid flaamid. Ja vastupidi. Kusjuures needsamad diplomid kehtivad kus iganes üle laia ELi. Loogiline ju?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment