Uppsalas käimas

Kolmanda advendi puhul käisime Uppsalas. Toomkirikus jõulumuusikat kuulamas ja Triinule uut linna tutvustamas. Ja neid vanu häid aegu meenutamas, kui mõned head sõbrad veel Uppsalas elasid, nii et sinna oli põhjust tihti sattuda.
Enne Toomemäel oleva Gunillakella ja lossi juurde jõudmist vaatasime üle ülikooli peahoone ja Gustavianumi (see on endine peahoone ja vana anatoomikum). Käisime varbaid ja ninu soojendamas ülikooli raamatukogu Carolina Rediviva väikeses muuseumis, kus on väljas vähe, kuid armsaid asju. Minu lemmik on Olaus Magnuse aastal 1539 Veneetsias valmistatud Carta Marina, no ja muidugi ka visigootide hõbepiibel.Pandagu tähele, et loss ja Gunillakell on kirikust nii palju kõrgemal, et selle juurest ainult tornid paistavadki. Nii näitas lossi ehitada lasknud Rootsi kunn, kelle käes sellel maal võim on. Oli.
Maiustamas käisime ka, Ofvandahlsi kohvikus, mis on umbes samasugune institutsioon nagu Verner (enne viimase aja muudatusi) Tartus.Rõõm oli taas kohtuda poetänaval (Svartbäcksgatan) tähtsat mõõtmistegevust läbi viiva härra Celsiusega, kolada piki jõekallast, näha, et turuhoones elu käib, ja uudistada müügilettidele laotatud okkalisi ja pohlaokstest jõulupärgi ja tõmmata ninna värskete lussekattide lõhna... Vikipeedia teab rääkida, et nende safranisaiade komme tuleb 17. sajandi Saksamaalt, kus kassiks kehastunud saatan jõulueelsel ajal lastele vitsa andis, lapseks kehastunud Jeesus aga neile saia jagas. Ja et saatan kardab valgust, värviti need saiad safraniga päikesekollaseks. Nii et alguses oli lusse- hoopis viide Lutsiferile, mitte Luciale. Alles paarsada aastat hiljem, kui Luciapäev ja safranisaiad üle Rootsi levisid, kadus saiade ümbert saatanlik aura.Tagasiteel Stockholmi üllatas kuu meid ilusa varjutusega, nagu tellimise peale. Õhtu lõpetuseks vaatasime Nobelipidustusi. See on nagu pingviinide paraad, ainult et kordi ägedam. Kõige huvitavam osa olid vist laureaatide kõned. Esimene oli briljantne, teine kontrastiks nii igav, et isegi kroonprintsess tegi nägusid - tüüp luges suht emotsioonitult ette rakubioloogia suuremad saavutused viimastel aastakümnetel. Edasi läks jälle väheke paremaks. Intervjuud nobelistidega olid enne üles võetud ja päris toredad.
Aga pühapäeval käisime sisustuspoes Svenskt Tenn, Strandvägenil. Nad olid hiljuti avanud suuremaks ehitatud poe ja see oli otsast otsani täis imelisi asju! Hinnad on vähemalt sama imelised kui asjad ise: (mitte eriti suur) padjakate näiteks 1150.- (euro saab, kui 0 ära võtta). Mulle meeldis padi kirjaga The world's a book and he who stays at home reads only one page. Ja kõrvalpoes on Rootsi mööbliklassika.
Prüsselis jäin bussist napilt maha ja et mitte vastu ööd lennujaamas pool tundi passida, sain omal nahal seda siinset absurdset taksokorda. Palusin juhilt, et ta pakuks mulle mingi umbes-hinna, ja see võttis õhku ahmima - 45 eurot. Kui olin õhu ära ahmind, küsisin tõsimeeli, kas tüüp nalja suvatseb visata, sest linnast sinna on taks mitte üle 30 ja kui tellides fix-hinda taipad küsida, siis 27. Selle peale teatas tüüp, et ma ise vist nalja teen - sellise hinnaga saavat ainult päevasel ajal ja sinise taksoga linnast lennujaama, mitte vastupidi ja lennujaamataksoga. Ja siis äkki avastasin, et ta sõidab mitte mööda bussiteed (mis on kõige lühem), vaid jumal teab kustkaudu. No ma virisesin siis selle üle ka, sest hea hoog oli juba sees. Teatas, et see tee olla kiirem, sest on vähem foore. Who cares, kui kell on ½ 12 ja liiklust nagunii suurt ei ole, pealegi sõidab takso ju bussirajal. Viimased 3 minutit tõestasid igatahes, et tüüp oskab sõita ainult gpsi järgi, sest tegi täiesti mittevajaliku rohkem kui kilomeetrise tiiru, sest ei taibanud - või ei tahtnud - otseteed kasutada.
See oli võib-olla karmavõlg selle eest, et ükskord enne lennujaama poole sõites olin aeglase reageerimisega. Istusin kodu juurest 21 bussi, et see Diamandis lennujaamabussi (12) vastu vahetada. Paar peatust edasi küsis bussi ootav mees 21 juhilt, kas ta sõidab lennujaama. Ei, oli vastus ja enne kui ma midagi teha või öelda jõudsin, pani juht ukse kinni ja sõitis edasi. Aga sellest peatusest ei sõidagi mitte ükski buss enne lennujaama kui pärast kl 8 õhtul, kui 12 enam ei käi ja seesama 21 pikeneb lennujaamani. Kuidas nii võib...