Jõul möödus Hispaania päikeserannikul valguses ja aastavahetus Stockholmis suhtelises pimeduses, mõned helgemad hetked välja arvatud. Näiteks aasta viimane päev oli väga päikeseline algusest lõpuni! Isegi sellest polnud lugu, et hommikusöögi ajal selg nii kõvasti valutas, et pilt kadus silme eest. Lasse sai õnneks õigel ajal jaole ja viis mu diivanile toibuma. Pärastpoole läksime Barkaby lennuvälja juurde jalutama ja tegime 4-5 km pikkuse tiiru, preemiaks 2 trikitavat vigurlendajat. Väga vinge vaatepilt!
Õhtusöök oli tagasihoidlik: tegime kõrvitsasupi ja poolitasime ühe hummeri, st homaari. Poest kõrvitsat ostes tundus, et terve on liiga suur ja palusime sellest veerandi välja võtta. Lahke poiss (selles poes on vähemalt pooled töötajad mehed, tundub) läkski oma töölaua juurde. Ja jäi sinna mõneks ajaks. Kui läksime uurima, miks lihtne operatsioon nii kaua aega võtab, selgus, et ongi operatsioon... pöial oli juba plaastri peale saanud ja meie nähes teist lõiget tehes jäi ka sõrm noa ette. See sai ka plaastri. Õnneks oli töökoht esmaabivahenditega korralikult varustatud. Pärast kodus leidsime muidugi, et oleks ikka pidanud terve kõrvitsa ära ostma, oleks veel ühe supi jao püreed sügavkülma saanud panna.
Magustoidu hankisime Luxi kondiitrite juurest. Ühes klaasis on vaarikad ja tiramisu, teises maasikas ja vanilje. Vist. Tegelikult oli veel üks magustoit, Prüsseli lennujaama poest: Glenfiddichi jõulupuding, täis sherrit, viskit, siidrit ja frukte. Aga selle juurde jõudsime alles 1. jaanuari õhtul. No ja martsipaniga jõulustolle oli muidugi ka, see käis iga teejoomise ajal laual. Ja kaal see muudkui kerkis, kuigi mina stollet suurt ei söö.
Magustoidu kõrvale oli Lassel üks huvitav ettepanek, aga sellest kunagi edaspidi. Üllatuskink oli tal ka, ilus ripatsiga kett.
Aasta teisel päeval aga käisime kinos, ameeriklaste tehtud Millenniumi-filmi vaatamas. Ei oska midagi halba öelda... Keegi tark väitis treileri vaatamise peale, et see kipub filmi parim osa olema, aga seekord oli ka ülejäänu täiesti vaadatav. Kuid mitte kuulatav - poleks ma selle peale tulnud, et pabertaskurätist kõrvatropid keerata, oleks see 3 tundi küll päris piinav olnud. Kusjuures esmalt tuli ligi ½ tundi filmi- jm reklaame. Teinekord siis targemad - ei kiirusta ja võtame korralikud tropid.
Telekast tuli Love Actually, mida on alati rõõm näha - imelised näitlejad (ok, Hugh on ikka Grant, kuid temalgi on paar hästi välja tulnud kohta) ja naljakas dialoog. Veel näidati tunnist reportaazi Kreekast, autoriks sotsiaaldemokraatlik Rootsi-kreeklannast ajakirjanik. Tunni sees näidati nelja mõistlikku inimest (üks neist edukas poliitik!) ja palju selliseid, kelle arvates riigi hädades on süüdi ülemaailmne imperialism eesotsas ameeriklaste ja sakslastega ja vähene demokraatiakogemus (hunta langenud ainult 40 a tagasi). Näljast päästab tööta kreeklasi vaid see, et nad saavad eripoest tasuta 50 euro eest toitu nädalas inimese kohta. Ja väljas söömas ei jaksa nad enam käia, sest restoranide käibemaks tõsteti poodidega samale tasemele - kui jube!
Magustoidu hankisime Luxi kondiitrite juurest. Ühes klaasis on vaarikad ja tiramisu, teises maasikas ja vanilje. Vist. Tegelikult oli veel üks magustoit, Prüsseli lennujaama poest: Glenfiddichi jõulupuding, täis sherrit, viskit, siidrit ja frukte. Aga selle juurde jõudsime alles 1. jaanuari õhtul. No ja martsipaniga jõulustolle oli muidugi ka, see käis iga teejoomise ajal laual. Ja kaal see muudkui kerkis, kuigi mina stollet suurt ei söö.
Magustoidu kõrvale oli Lassel üks huvitav ettepanek, aga sellest kunagi edaspidi. Üllatuskink oli tal ka, ilus ripatsiga kett.Aasta teisel päeval aga käisime kinos, ameeriklaste tehtud Millenniumi-filmi vaatamas. Ei oska midagi halba öelda... Keegi tark väitis treileri vaatamise peale, et see kipub filmi parim osa olema, aga seekord oli ka ülejäänu täiesti vaadatav. Kuid mitte kuulatav - poleks ma selle peale tulnud, et pabertaskurätist kõrvatropid keerata, oleks see 3 tundi küll päris piinav olnud. Kusjuures esmalt tuli ligi ½ tundi filmi- jm reklaame. Teinekord siis targemad - ei kiirusta ja võtame korralikud tropid.
Telekast tuli Love Actually, mida on alati rõõm näha - imelised näitlejad (ok, Hugh on ikka Grant, kuid temalgi on paar hästi välja tulnud kohta) ja naljakas dialoog. Veel näidati tunnist reportaazi Kreekast, autoriks sotsiaaldemokraatlik Rootsi-kreeklannast ajakirjanik. Tunni sees näidati nelja mõistlikku inimest (üks neist edukas poliitik!) ja palju selliseid, kelle arvates riigi hädades on süüdi ülemaailmne imperialism eesotsas ameeriklaste ja sakslastega ja vähene demokraatiakogemus (hunta langenud ainult 40 a tagasi). Näljast päästab tööta kreeklasi vaid see, et nad saavad eripoest tasuta 50 euro eest toitu nädalas inimese kohta. Ja väljas söömas ei jaksa nad enam käia, sest restoranide käibemaks tõsteti poodidega samale tasemele - kui jube!
Jah ja Rootsi leht kirjutas olulisest teadusuuringust, mis selgitas välja, et vitamiinid ei aitagi vähi ega südame-veresoonkonna haiguste vastu. Ei teagi nüüd kohe, mida teha...
No comments:
Post a Comment