Põhjameres

Täna käisin mere ääres. Näitasin Siiri perele, kus Belgias rand on (De Haanis loomulikult) ja mida seal teha saab.  Teel nende juurde avastasin Prüsselist imearmsa metroojaama – niivõrd kui üks metroojaam üldse armas saab olla… Tintini koomuskid perrooniseintel, jaama küljes poekeskus, kus isegi Cassis olemas. Ootan huviga neid ligi 2 nädalat septembris, kui nende juures elan.

Aga esmalt 2 pilti senisest lemmikjaamast.

De Haan oli armas nagu ikka ja heleroosa pelargooniamplitega politseimaja pani kõik ohkama ja ahhetama. Rannavalve oli üles tõstnud punased lipud, sest tuul oli tugev ja laine vinge. Aga veetemperatuuriks olid nad kirjutanud 21, mis on ju Põhjamere puhul haruldane, nii et me otsustasime mingil moel vette ikkagi minna. Aga esmalt tegime promenaadi peal lõunapausi. Imeliselt head pannkoogid sain.

Tagasi rannas, nentisime rahuloluga, et lipp on kollaseks vahetatud ja see tähendab, et merre tohib, kuid ilma ujuvahenditeta. Kõndisime siiski veidi maad düünide poole ja katsusime seal varbaga vett – soe, paganas! Ilmselt suve soojuselt teine meri lausa. Lained ujuda ei lasknud, aga niisama ulpida oli ka nauding.

Tagasiteel läksime taas üle düüni ja sealt leidsime küpsete marjadega kibuvitsu ja astelpajusid. Kummaline, aga lapsed sõid neid mõnuga. Ja korjasid ka koju kaasa. Siis astelpaju marju. Need on ju jõlehapud.

Huvitav oli De Haani puhul tähele panna, et autod on enamasti saksa numbrimärgiga. Teisel kohal vist prantsuse ja alles kolmandal kohalikud. Just nagu suvel Pärnus, ainult et seal on soome-rootsi/vene-eesti kolmik.
Et näha, kuidas ülejäänud rannalinnad välja näevad (nagu mereäärne Lasnamäe), tegime tagasiteel peatuse Ostendes. Poes käisime ja rannatee pealt kalakioskist ostsime ühe väga hea kuumsuitsu makrelli.  Seda pakkus Siiri õhtutee juurde, kui viimaks tagasi olime. Neil on väga lahe elamine seal peaauhinna avenüü peal. Aed jäi seekord üle vaatamata, sest enne tuli pime kätte, aga ju seegi on tore. Põldmarjad pidavat kasvama ja puha.
Jah ja tagasiteel tuiskas meist mootori lörinal mööda helesinine Lamborghini. Nii kiiresti, et ei näinudki, mis maa oma.

Aga selline näeb välja neljapäevaõhtune Luksemburgi plats. Euroopa rahvasaadikute abilised lõõgastuvad pikast ja pingelisest töönädalast… liiklus pannakse seisma, bussiliinid suunatakse mujale, õlletelgid aetakse püsti ja muusika on vali. Nad reede õhtul ei saa seda teha, sest reedene tööpäev lõpeb lõunast ära ja kes siis keset päeva õlut joob.

Seda melu vaadates jäi silma, et vana jaamahoone kuppel ja parlamendi imelik maja on üsna ühe joonega. Vast püüti uut vanaga sobitada?

Niisama ilus päikesepaisteline maja jäi ka silma.