Tegin mõned klõpsud ajutiselt tööteelt. Siin näeb igasuguseid asju, silte ja värvilist rahvast, sest kohe kõrval on Matonge. Ma päris kõigest ja kõigist ei julge ka, või kui julgen, siis selja tagant ja zuumiga. Mine tea, äkki panevad pahaks.
Selline meeldetuletus näiteks, et tuleb end ikka aastatele sobivalt riidesse panna.
Minu ajutise kodu peaaegu vastas on maja küljes selline silt. Arvasin paar nädalat, et ta siin korra ööbis, ja imestasin omaette, et kui iga kuulsuse iga öömaja peale silt panna, siis peaks ju väga paljudel majadel olema. Merle siiski valgustas mind, et AH koguni sündis selles majas.
Ükskord tulin teist teed ja suurema ringiga koju ja nägin sellist stiilset jalutajat. Päriselt siin muidugi nii käia ei saa, sest nii siledat ja puhast trotuaari pärislinnas lihtsalt pole.
Huvitava keelekurioosumi avastasin ka. Tänav, mis prantsuse ja flaami keeles on Rahu tänav, on rootsi keeles hoopis Raevu tänav. Imelik, et mõni sõna germaani keeltes nii sassi on läinud.
Sellel Rahu tänaval on ilus Bonifaciuse kirik ja teatakse rääkida, et pimedamal aastaajal tehakse selle muidu ilus ja valge fassaad tuledega värviliseks.
Sõnum ühe suure maja seinalt. Tundus kuidagi sümboolne.
Paar näidet ka värvikatest tüüpidest. No aga on ju ilus silmahakkav see vasakpoolne ülikond? Ja see ei ole tegelikult pidsaama.
Selle Rahu tänava ja tema pikenduse peal on ridamisi juuksurisalonge. On meestesalongid ja naistesalongid. Naistesalongi vaateaknast tahaksin ma pilti teha, aga ei julge. Seal on üks valgest vahtplastist pooliku peaga mannekeen (puudu on ülemine pool peast), kellele on pähe torgatud ports pikki nõelu, niit taga. Nagu siil, aga niidijuppidega. Kui ma asjast valesti aru ei saa, siis see juuksur õmbleb klientidele pähe juuksepikendusi - ärge ainult küsige, mismoodi. Aga pärast näevad naised välja sellised vinged.
Tegelikult on inimesed siin kenad ja abivalmid. Ühel hommikul tuiskasin jälle oma 8 km/t kiirusega töö poole ja hakkasin taskust telefoni õngitsema, et kontrollida, kas püsin graafikus, kui mingi kontori ukseavas seisev turvamees heitis mu liigutust nähes kiire pilgu oma kellale ja hõikas "46!". Oligi, 8:46.
No comments:
Post a Comment