Viimati Stockholmist lahkudes (seekord Arlandalt) ei saanud vastu uudishimule ja ostsin selle uue Millenniumi-raamatu, mis augustis suure reklaami saatel välja tuli. Kõvakaanelise, sest pehmete kaantega tuleb välja alles kunagi tulevikus.
No ei ole see... Iseenesest on ju Lagerkranz püüdlikult alles hoidnud Stieg Larssoni raamatute struktuuri ja kohati kasutanud isegi sama sõnavalikut (nendes kohtades, kus teeb uuele või haugimäluga lugejale tagasivaate varasematesse raamatutesse, täpselt nagu Larsson tegi), aga see on ka kõik. Stoori on kuidagi pingutatud, mõned tegelased on ikka täiesti uskumatult naiivsed ja need laused, mis lõppeda ei taha... Mis kõige hullem - pole ei seda entsüklopeedilist sissejuhatust peatükkidesse/osadesse (amatsoonid ja Fermat' teoreem) ega teist-kolmandat peaaegu omaette arenevat liini esimese ja suure sees. Ja minul jäi küll lõpuks vähemalt see selgusetuks, kas professorihärra siis kustutaski päriselt ja igaveseks oma elutöö ära või saatis selle siiski kellelegi kuhugi. Teist korda lugemiseks see raamat ei ole. Kahju! Eriti sellest, et Larsson oma tervisest rohkem ei hoolinud ja sai infarkti, kui oli treppipidi kontorisse roninud, sest lift oli rikkis. Läind siis koju tagasi ja teind midagi muud sel päeval, aga ei. Nüüd teised kannatavad...
No ei ole see... Iseenesest on ju Lagerkranz püüdlikult alles hoidnud Stieg Larssoni raamatute struktuuri ja kohati kasutanud isegi sama sõnavalikut (nendes kohtades, kus teeb uuele või haugimäluga lugejale tagasivaate varasematesse raamatutesse, täpselt nagu Larsson tegi), aga see on ka kõik. Stoori on kuidagi pingutatud, mõned tegelased on ikka täiesti uskumatult naiivsed ja need laused, mis lõppeda ei taha... Mis kõige hullem - pole ei seda entsüklopeedilist sissejuhatust peatükkidesse/osadesse (amatsoonid ja Fermat' teoreem) ega teist-kolmandat peaaegu omaette arenevat liini esimese ja suure sees. Ja minul jäi küll lõpuks vähemalt see selgusetuks, kas professorihärra siis kustutaski päriselt ja igaveseks oma elutöö ära või saatis selle siiski kellelegi kuhugi. Teist korda lugemiseks see raamat ei ole. Kahju! Eriti sellest, et Larsson oma tervisest rohkem ei hoolinud ja sai infarkti, kui oli treppipidi kontorisse roninud, sest lift oli rikkis. Läind siis koju tagasi ja teind midagi muud sel päeval, aga ei. Nüüd teised kannatavad...
No comments:
Post a Comment