Nii ma siis lasingi end ilukõnega ära petta... We would like to assure you that we will do our best not to disturb you. We like living here and it is in our interest to keep good relationship with everybody living in this building... Yeah, right.
Kui me reedel linnast moules frites õhtusöögilt (Chez Léon, mmm kui head!) koju jõudsime, kostis peopaigast trepikotta mõnusat mahedat muusikat. Igaks juhuks tegin siiski lapsega diili, et vahetame toad ära. Minu tuba on otse peo kohal, tema oma üle koridori oleva korteri kohal (ja ta magab veel kõvemini kui ma). Ei old abi midagi, sest kui külalised saabusid (esimesed nii ½11 ajal, vähe hilisemad kesköö kandis), läks PEOKS. ½4 olin ma igatahes veel ärkvel ja täiesti kuri, eriti selle üle, et tüübid suitsetasid trepikojas. Siin pole kombeks uksi tihendada ja kogu mu elamine haises suitsu järgi justkui mingi urgas. Nojah, siis läks Lasse alla ja teatas, et nüüd olgu peol lõpp või muidu tuleb politsei. (Mis oli teadagi bluff, sest nende kutsumiseks meie kummagi prantsuse keelest ei piisaks.) Mingi 4 paiku lahkuski seltskond majast, möirgas veel mingi aja tänaval ja hajus siis minema. Ja saigi juba ½5 magama jääda! Hommikusöök lõppes kell 1.
Hommikuks oli Lasse välja mõeldud kättemaksuplaani: kui naabrinaine oma ilusad lillelised kummikud jälle oma ukse taha pargib, siis läheb ja kallab kummassegi klaasi külma vett. Pidutsegu siis!
Eile kuulsin katusealuses korteris elavalt rootslaselt, et lärm oli ka teda üleval hoidnud, kuigi teda eraldas sellest 2 korrust.
Laupäeval ostsin lõpuks mikrolaineahju. Nimi on King d'Home :)
Ja pühapäeval tegin kõrvitsast supi ja 3 purki salatit.
Monday, 25 October 2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment