Tervurenis on alati tore käia, ilusa ilmaga veel eriti. Juba trammisõit sinna on eriline: esmalt Tervureni maantee äärsed ilusad majad, siis Woluwe park ja tiigid ja totrate tornikestega villad ja lõpuks pikk sõit metsavahel.
Seekord oli trammis paar parmu, kes mingis slaavi keeles sõbralikud püüdsid olla, ja paar turisti, kes Aafrika muuseumi tahtsid ja esimese paari peatuse järel ärevaks muutusid. Kohalikke muidugi ka, ja meiesuguseid.Meid neegrid ei huvitanud, läksime otse parki ja sattusime sellise linnulaada peale.
Heldus, millised hääled neil hanedel on! Ja kui uudishimulikud! Hanesid oli kahte sorti peaga - muhuga ja ilma. Äkki kodune vägivald? Kus on loomakaitsjate silmad? Lõpuks läksid tüübid mitmes jaos laiali, üks osa küla suunas, teine metsa poole. Meie ka.
Mets on kahjuks suure osa värvist kaotanud, ainult mõned ilusad värvilised laigud on järel.Näiteks selline.
Lõpuks tuli kohviisu ja läksime tiikide otsas olevasse söögikohta. Selle pildi järgi võiks ju arvata, et nende menüüs on kukesupp, aga näe ei olnudki.
Oli hoopis kannibali-toast ja õunastruudel, mis tegelikult oli pehme põhjaga lahtine õunakook. Mõtlesin korra, et kui arve tuuakse, siis teatan, et me pole mingit struudlit saanud-söönud, aga teenindus oli selleks liiga hea.
No comments:
Post a Comment