Elu rasked valikud

Eile oli Prüsselis jälle suur kotletitegu, seekord ostsime kohe 2 kg hakkliha (lehm ja lammas läbisegi). Sellest sai 62 kotletti, nüüd peaks mõneks ajaks hooletu olema. Seekord olin kaval ja kasutasin kotletitaigna segamiseks noortööjõudu - ei pidanud oma käsi määrimagi :)
Ise ta seda noris, sest nõudis ükspäev aru, miks ma talle söögitegemist pole õpetanud... Mina, ja söögitegemist!? Endal on tal selline vanaisa, kes toidust ja selle tegemisest kõike teab.
Tallinnas sai lapsuke lõpuks tunda, mis tunne on teha tõeliselt tuima ja monotoonset tööd - toppis 4 päeva ajakirjade vahele reklaamlehti. Isegi kartulivõtt olevat sellega võrreldes mõnus ja vaheldusrikas töö, oli eksperimendi kokkuvõte. Minu sedasorti kogemus on Tartu õlletehasest 1981. a suvel. Himmel och pannkaka kui jube see oli, kui tuli 8 tundi päevas pooleliitriseid pudeleid liini pealt kasti tõsta, ikka 2 pudelit kummagi käe sõrmede vahel, 5 liigutusega kast täis. Sel ajal nimeteti seda suvemalevaks.

Vahepeal käis meil Mammu külas ja aitas õekese saabumise puhul pannkooke teha. Lauakoristamise juures paistis välja ta aastatepikkune restoranipraktika: mina küll niimoodi käsivarrel taldrikut ei oska transportida!
Nüüd aga murran pead: kas võtta varbaküüntelt jõuga (lakieemaldajaga) maha puhkuse alguse puhul 7 1/2 nädalat tagasi peale pandud lakk või oodata veel paar-kolm nädalat, kuni ise välja kasvab? Raske, oh kui raske...