Selline imeliku numbriga päev on. Ja sügis on nüüd päriselt kohal, nii Prüsselis kui ka Stockholmis. Hall ja vihmane. Kuigi Stockholmis õitsevad muru sees kahevärvilised kannikesed ja veel miskid helelillad kevadlilled ja Vadstenas on kuulu järgi jälle maasikaaeg, on tuul toorelt külm isegi päikese käes ja paate tõstetakse kaldale. Prüsselis õitsevad pelargoonid veel nagu suvel, kuid nende lehed on heledakirjuks tõmbunud ja papagoid paistavad iga päevaga paremini puude otsast välja. Nad lihtsalt ei oska sügisel punakollaseks minna, ega talvel raagu.Sellel pildid püütakse vihma pildile.
Stockholmis võõrustasime kaht sõpra, tegelikult küll sõber Andersit ja ta naist, sest ükshaaval suhtlemine ei lähe seal kohe mitte. Naine on psühholoog, kes paljud mehe sõbrad juba esimesel kohtumisel eemale peletanud näiteks pärimisega: Kes sa oled? Kusjuures oodates vastuseks isiksuseanalüüsi, mitte et Andersi koolivend või millega tegeldakse. Prooviks ka teinekord? Ja muidugi selgus, et ka need 2 olid Oksast lugenud.Menüü oli ka sügisene: marineeritud puravikud, kõrvitsasupp ja ahjulõhe.
No comments:
Post a Comment