Eile vallutasid Eestist tulnud viikingid, need kõige hirmsamad viikingite seas, Antwerpeni linna. Vähemalt Steeni-kindluse kõrval oleva platsi, ja kohe terveks päevaks.
Lodjakoda oli tulnud koos paat Turmi, köiekerutamise pingi, purjeteatri, kinolina (et sellel oleks midagi näidata, oli kaasa võetud isegi kinobuss), puutööpingi, puukoorelootsikute meisterdamise materjali ja sepp Heikkiga. Tema juba nalja pärast kusagile ei lähe, ikka tõsist tööd tegema. Ja kui ise enam ei viitsi, sunnib rasket haamrit vibutama teisi. Olgu need teised siis kui tahes haprad ja õrnad.
Kui töö lõpuks valmis tehtud, siis on Heikki küll mihkel sellega platsi peal patseerima ja poseerima.
Ja nii kui kell Maria-kiriku tornis 6 lõi, viskas sepp oma nahkpõlle eest, pakkis haamrid kokku ja muutis immitsa hoopis lahke külaonu omaks. Õllepurk on pildistamise ajaks siivsalt selja taha peidetud.
Pärast rasket päevatööd sai sepp viimaks aega imetleda, kuidas Antwerpenis jõgi tagurpidi käib, kui meri tõuseb. Siis vaatas muigelsui, kuidas semudel Svjata Vatra kiires rütmis tantsusammud täiesti sassi läksid - kõik 3 erinevas faasis.
Aga inimestel oli seal tore ja seda oli hea meel näha. Iseasi, kas põhjamaist kultuuri ikka tuldi kaugel elevatele kaasmaalastele tutvustama...
Publiku seas oli siiski ka võõrapärase olekuga inimeseloomi. Võib-olla tundis tüüp kõrvade tõttu mingisugust sidet viikingitega? Kuigi selline kaunistamisviis on vist omasem mustale mandrile. Minul igatahes hakkas paha ja mitte äsja söödud majoneesiga friikartulitest, need aitasid vahest ainult natuke kaasa.
Esimese oktoobri kohta oli ilm imeline! Vähemalt 25 kraadi, nii kõik tänavad olid täis välikohvikutes laupäeva nautivat rahvast. Justkui polekski läheduses Põhjameri, vaid hoopis Vahemeri.
Lodjakoda oli tulnud koos paat Turmi, köiekerutamise pingi, purjeteatri, kinolina (et sellel oleks midagi näidata, oli kaasa võetud isegi kinobuss), puutööpingi, puukoorelootsikute meisterdamise materjali ja sepp Heikkiga. Tema juba nalja pärast kusagile ei lähe, ikka tõsist tööd tegema. Ja kui ise enam ei viitsi, sunnib rasket haamrit vibutama teisi. Olgu need teised siis kui tahes haprad ja õrnad.
Kui töö lõpuks valmis tehtud, siis on Heikki küll mihkel sellega platsi peal patseerima ja poseerima.
Ja nii kui kell Maria-kiriku tornis 6 lõi, viskas sepp oma nahkpõlle eest, pakkis haamrid kokku ja muutis immitsa hoopis lahke külaonu omaks. Õllepurk on pildistamise ajaks siivsalt selja taha peidetud.
Pärast rasket päevatööd sai sepp viimaks aega imetleda, kuidas Antwerpenis jõgi tagurpidi käib, kui meri tõuseb. Siis vaatas muigelsui, kuidas semudel Svjata Vatra kiires rütmis tantsusammud täiesti sassi läksid - kõik 3 erinevas faasis.
Aga inimestel oli seal tore ja seda oli hea meel näha. Iseasi, kas põhjamaist kultuuri ikka tuldi kaugel elevatele kaasmaalastele tutvustama...
Publiku seas oli siiski ka võõrapärase olekuga inimeseloomi. Võib-olla tundis tüüp kõrvade tõttu mingisugust sidet viikingitega? Kuigi selline kaunistamisviis on vist omasem mustale mandrile. Minul igatahes hakkas paha ja mitte äsja söödud majoneesiga friikartulitest, need aitasid vahest ainult natuke kaasa.
Esimese oktoobri kohta oli ilm imeline! Vähemalt 25 kraadi, nii kõik tänavad olid täis välikohvikutes laupäeva nautivat rahvast. Justkui polekski läheduses Põhjameri, vaid hoopis Vahemeri.
Kas paat tuli ikka merd mööda?
ReplyDeleteJaa, kaubalaeva kõhus, Paldiskist ;)
ReplyDeleteAga edasi Pariisi läks maanteed pidi koos unimogiga (õppisin eile sellise uue sõna).