Kodukant

Edasi puhkasime kodukeskselt. Alustasime lähiümbrusest: kultuurikilomeeter, millelt nüüd uut treppi pidi Noblessnerisse saab; lennusadam, uuenenud kalaturg ja Klaus seal kõrval. Ja muidugi Moon, kus saime suve parimat kukeseenekastet.
Kalaturul sõime ühe korra kalasuppi ka, aga lurr oli ja tuul tahtis taldriku kaasa viia. Turupaviljonis sees elas part ja lisaks puurides ports papagoilisi. Huvitav ju.

Ükspäev käisime Viimsi poolsaart avastamas. Leidsime mitu randa ja nende vahel mitu villat, neist üks seal poolsaare tipus lausa mõisa mõõtu ja väga klassikaliselt ilus. Kõige ootamatum oli selline ilma rannata rand, kus rahvas elutses kivide otsas nagu kajakad või kormoranid. Me leidsime endale ka parajalt väikese kivi. Ujusime ka, seekord mõlemad!

Aga üksõhtu seisis Sikupilli poe ees selline limujeep. Kole kui see suur Hispaania nälkjas, kes juba ka Eestisse jõudnud ja kõik ära sööb.

Linna kohal oli samal ajal pilvedest tehtud naisdirigent, palju ilusam.