Põhjas

Pidu peetud ja kingid lahti pakitud, pakkisime taas kohvrid-kotid ja lendasime Rootsimaale edasi puhkama, põhja mägedesse. Samasse kohta, kus eelmistelgi aastatel - Enaforsholmen ja selle ümbrus.
Sel aastal aga on kõik alates kevadest nii hiline olnud, et tavalise puravikuuputuse asemel sattusime kesksuvisele lilleaasale:

Isegi iiris ja sirel alles õitsesid - mõelda vaid, augusti keskel!

Puravike põua aga kompendeeris kuhjaga see, et leidsin esimest korda Rootsist päris-männiriisikaid. Siiani oleme näinud massiliselt ühtesid teisi, väga sarnaseid pruune, mida pole riskinud patta panna. Nüüdseks on selgunud, et need teised on veel söödavamad (vähemalt sealsete seeneraamatute arvates, mis männikaid üldse söögiseente sekka ei arva) kamperriisikad. Ja neid oli palju!

Ja murakaid oli ka rohkem kui eelmistel aastatel. Võimalik, et sellepärast, et liikusime seekord teistel radadel ja üks neist läks läbi suure murakaraba Silverfalleti suunas.

Seekord jõudsime jõeni ja joani, kuigi ülemiste astanguteni ei roninud, vaid keerasime umbes poole mäe peal pärast lõunapausi otsa ringi.

Tänu riisikatele ja mõnele pilvikule, mille eelmistel aastatel ära olime põlanud, kogunes kokkuvõttes üsna arvestatav seenesaak. Mõelda vaid, et täpselt nädala eest olime viisakalt peoriides, kingades ja kenasti kammitud...

Seekord valisime öömajaks poole väikesest jõeäärsest majakesest, mitte oma tavalise teise korruse toa köögiga kõrvalmajas. Vist tegime targasti, sest köögiga majas elas 2 kokku 4 mudilasega peret, nii et seal oli ilmselt päris häälekas olukord. Vähemalt selle põhjal otsustades, kuidas lapsukesed söögisaalis käitusid.

Kööki kasutasime seente kupatamiseks ikka - valisime sellise aja, kui kõik olid ära loodust vallutama läinud, ja vallutasime köögi :)

Rootsis olid vanasti sellised kavalad köögikaalud, mis sõltuvalt kaalutavast kogusest lugesid kas gramme või kilosid. See konkreetne ei loe küll enam ei üht ega teist, aga topeltskaala on siiski näha.
Hotellipidaja Bosse juhatas meile seeneotsimiseks kätte ka ühe uue raja, mis viis teisele poole jõesilmust väikesele künkale.

Seal olnud vanasti vaateplatvorm ümbruskonna imetlemiseks, nüüd samal eesmärgil piknikupink. nagu näha, sobib imetlemiseks seegi.

Üht asja tuleb küll öelda - puravike vähesuse võrra oli sel aastal lund jälle palju rohkem kui eelmistel kordadel. Sellel mäeküljel näiteks on tavaliselt vaid üks lumelatakas, see kõige vasakpoolne.