Püha Hubertus küll!

Kui kõige esimene kord Tervurenis käisime, oli laupäev ja teadetetahvlitel kuulutused, et järgmisel e pühapäeval tähistatakse linnakeses püha Hubertuse päeva. Me tagasi minna ei viitsinud ja nii jäigi see nägemata. Kuni läinud pühapäevani. 

Pidustus oli huvitav. Hubertuse kuju toodi (ilmselt) kirikust kapelli juurde, mis seisab selles kohas, kus Hubert olla surnud. (Jahimeeste, metallitööliste, optikute ja matemaatikute kaitsepühak olnud kirglik jahimees, kuni olla ükskord Ardennides näinud ilusat hirve, kel rippus krutsifiks sarvede vahel. Sellest sai mees aru, et on aeg pöörduda ja heaks kristlaseks hakata. Nii saigi temast esimene Liege'i piiskop.)

Linnapea pidas kõnet, kirikuhärra luges kirjasõna ja palvet ja õnnistas kõiki kohaletulnuid. Vist. Sest kogu see tseremoonia toimus kohalikus flaami keeles. Ja skaudid jagasid suurtest korvidest kuklikesi - kuidas need Hubertiga seotud olid, jäigi mulle saladuseks. Pärast jagasid tasuta suppi ka, selle ma võtsin vastu, et jaksaksin pärast pargis kõndida.

Loomi oli väljas igasuguseid.

See peaks olema siis kehastunud piiskop Hubert ise.

Koerake kastis, kastil kiri aperitiiv-lihapallid.

Näed, kuidas poni kappab, nii et lakk tuules lendab? Tegelikult puhus see St Jude'i päeva torm.

Isegi mõned eeslid olid kohale toodud.

Need on Tervureni koerad. On selline Belgia lambakoera haru, ilusad teised.

Pasunakoorr oli ka kohal ja mängis päris mitu lugu.

Kabel ise näeb seest selline kenake välja.

Nagu öeldud, tegin pärast pidustust ka tiiru pargis - tiikide üht kallast pidi sinna ja teist pidi tagasi.

Paar värvilist puud oligi ainult terves pikas pargis. Muidu ikka veel rohelised, aga puudealune maa imelikul kombel täis pruune lehti.

See on Hispaania majake. Pole aimugi, millest selline nimi. Uurin järgmine kord lähemalt.

Pruunide lehtedega oli kaetud isegi osa tiigipinda, nii et linnukesed sulberdasid justkui lehasupis.

Ilusa ilma puhul oli pargis muidugi igasugust rahvast. Üks paar näiteks jalutas öökullidega! Mehel ol käsivarrel selline ilus ja pruun ja kõrvadega kakk, naisel tume ja pisike... Ma peaaegu et oleksin neile järele läinud ja palunud pilti teha, aga lõin käega.

Sellised suured lehed langevad siin. Kel viitsimist, saab välja arvutada, kui suured just.

Lillepeenrad aga on kenasti talveks valmis pandud. Võõrasema on ju talilill.