Mõelda vaid - olin 3 aastat Prüsselis elanud, aga mitte kordagi Stokkelisse sattunud. Kuigi sinna käib meie kandist metroo ja peaaegu sinna ka buss. Polnud lihtsalt asja.
Nüüd siis on, sest sinna kolis üks hästi tuttav pere, kelle juures enne oma korterisse pääsemist paar nädalat peavarju sain ja nende sisseelamisele kaasa elasin. Armas kant on, selline väikelinna tundega. Räägitakse, et Stokkel liideti Prüsseliga mitte väga palju aastaid tagasi ja seda on tunda.
Ilusad majaesiste iluaedadega valgeks lubjatud majad laiade tänavate ääres, palju lilli ja rohelust, suur-suur turuplats (turg 3 korda nädalas ja ikka mitu korda suurem kui meie reedene siin Ardenni jäägrite platsi peal). Stiilsed väikesed rõiva-, kinga- ja sisustuspoed ja veini- ja koogipoed. Isegi metroojaam on mõnus - väike ja maapealne ja seintel on TinTini koomuskid.
Sinna läheks isegi elama, kui ta linnast ja tööst nii kaugel ei oleks. Aeg-ajalt nädalavahetusel külas käimiseks pole see ligi pool tundi metrooga ju palju, aga igal hommikul ja õhtul... Mulle sobib ikka see 11minutine jalgsidistants paremini.
Tüüpiline Stokkeli tänav on selline:
Turul müüakse kivipuravikke kahe hinnaga. See siin on odavam ports,
Natuke väljakasvanud soenguga puu:
Lihtsalt ilus ja sõnumiga maja:
Salomel on Stokkelis oma avenüü. Sealsamas on ka Tuhande Meetri avenüü. On siin maal vast nimed... Kesklinnas näiteks on tänav nimega Kuus Noort Meest.
Ühesõnaga pole imelikku selles, et Stokkel on vist kõige eestlastetihedam asula siin linnas. Kõnnib tänaval vanaema lapsega - eestlased; pedaalib mööda ema kahe lapsega - eestlased. Kõigele lisaks on ka lennujaam lähedal, hea inimestel vastas käia või neid lennuki peale viia. Üks meie maja eestlanna rääkis, et hakkab (autoga) lennujaama inimestele järele sõitma sättima siis, kui OV lennuk ta köögiakna tagant mööda lendab.
Nüüd siis on, sest sinna kolis üks hästi tuttav pere, kelle juures enne oma korterisse pääsemist paar nädalat peavarju sain ja nende sisseelamisele kaasa elasin. Armas kant on, selline väikelinna tundega. Räägitakse, et Stokkel liideti Prüsseliga mitte väga palju aastaid tagasi ja seda on tunda.
Ilusad majaesiste iluaedadega valgeks lubjatud majad laiade tänavate ääres, palju lilli ja rohelust, suur-suur turuplats (turg 3 korda nädalas ja ikka mitu korda suurem kui meie reedene siin Ardenni jäägrite platsi peal). Stiilsed väikesed rõiva-, kinga- ja sisustuspoed ja veini- ja koogipoed. Isegi metroojaam on mõnus - väike ja maapealne ja seintel on TinTini koomuskid.
Sinna läheks isegi elama, kui ta linnast ja tööst nii kaugel ei oleks. Aeg-ajalt nädalavahetusel külas käimiseks pole see ligi pool tundi metrooga ju palju, aga igal hommikul ja õhtul... Mulle sobib ikka see 11minutine jalgsidistants paremini.
Tüüpiline Stokkeli tänav on selline:
Turul müüakse kivipuravikke kahe hinnaga. See siin on odavam ports,
Natuke väljakasvanud soenguga puu:
Lihtsalt ilus ja sõnumiga maja:
Salomel on Stokkelis oma avenüü. Sealsamas on ka Tuhande Meetri avenüü. On siin maal vast nimed... Kesklinnas näiteks on tänav nimega Kuus Noort Meest.
Ühesõnaga pole imelikku selles, et Stokkel on vist kõige eestlastetihedam asula siin linnas. Kõnnib tänaval vanaema lapsega - eestlased; pedaalib mööda ema kahe lapsega - eestlased. Kõigele lisaks on ka lennujaam lähedal, hea inimestel vastas käia või neid lennuki peale viia. Üks meie maja eestlanna rääkis, et hakkab (autoga) lennujaama inimestele järele sõitma sättima siis, kui OV lennuk ta köögiakna tagant mööda lendab.
No comments:
Post a Comment