Rooma vol 2

Kuu aja eest, 2. jõulupühal oli Roomas vihmane ja jahe, nii et kampsunid-joped tuli jälle selga panna. Päevakavva võtsime kõige kuulsama Maria-kiriku (no ei olnud palju uhkem midagi kui see Termini vastas asuv, millse esimesel õhtul oreli- ja trompetikontserdile sattusime) ja Kolosseumi. Nende vahel sattusime mööda minema trattoriast, kus kohalikud kiibaritöötajad söömas käivad. Selline asi on kindel märk koha heast hinna-kvaliteedi suhtest ja otsustasime, et kui mujal paremat ette ei satu, sööme lõuna seal.
Ei söönud... Lihtsalt nii märjad olime juba, et ei taht vihma käes seda paika otsida ja võtsime esimese, mis mõistlik tundus.
Vihm oli aktiivseks muutnud miljonid väikesed tõmmud vihmavarjumehed, kes iga hinna eest üritasid oma kraami maha müüa. Kohati kohe agressiivselt. Meie viga muidugi, et oma varjud hotelli jätsime, aga mõne müügimehe jaoks ei oleks ka kaks varju olnud piisav argument, et tema käest mitte kolmandat osta. Algul oli teistest natuke kahju isegi, aga see läks kiiresti üle.

Kolosseum on suur ja kivine. Ja uskumatu. Nagu piletisabagi. Õnneks oli ingliskeelne ekskursioon just algamas ja sinna otsiti veel viimaseid liitujaid. Lisaks sellele, et eelisjärjekorras sisse viidi, saime väga laheda giidi - ja siis üllatusena teise veel, sest ekskursioon jätkus Palatinuse künkal. Esimene giid oli itaallane ja nägi välja nagu Colin Firthi kaksikvend. Küsis oma sõnavõttude vahel inimestelt, kust nad tulevad ja kui kuulis, et oleme Tallinnast, siis mõtles hetke ja teatas; Viru uulitsa... Controvento! Ja jutu sees küsis iga natukese aja tagant: You understand? Ja siis jätkas: Yes? Mis kõlas väga imestuse-üllatusena.
Palatinuse-giid oli pärit Uus-Meremaalt ja kolib varsti Norrasse, sest võtab endale Norra naise. Arvas, et eks ta siis seal hakkab viikingite elust pajatama. Loodan, et ta seda teeb, sest ta rääkis nii hästi ja huvitavalt, et järjest tugevnev vihm tundus talutav ja laps lubas hakata antiikajalugu lugema (see läks küll enne üle kui alatagi jõudis). Mulle kohe meeldib, kui inimesed teevad asju, mida neile meeldib ja mida nad oskavad teha.

Palatinuselt on riiki valitsetud ka pärast antiiki. See tagasihoidlik villa näiteks oli olnud Mussolini residents. Natuke maad eemal oli väike aed: sidruni-, apelsini- ja mandarinipuud, kõigil viljad otsas. Mmm, millist lõhna need ümberringi levitasid...
Oleks ilm parem olnud, oleksime läinud ka Forum Romanumisse kolama, aga nüüd piirdusime ainult vaadetega Palatinumi servalt.

Õhtul ei viitsinud vihma ja külma pärast välja sööma minna ja läksime hotelli restorani. Mis oli ilmselge viga, sest nii kehva ja pagana kallist sööki (õnneks olid portsud väikesed) kui seal ei saanud me terve nelja päeva jooksul.

Pühapäeval olid poed jälle lahti tehtud ja mitmel pool oli juba isegi jõulujärgne saldi pihta hakanud, nii et viimased Rooma-tunnid kulusid saapaid, kotti jm otsides. Loomulikult leidsime nii ühed kui teise lõpuks hotelli kõrvalt poest, kui ringiga sinna tagasi jõudsime. Kusjuures mu punane kott sai üsna täpselt läinud kevadel Brightonist toodud kingade värvi. Kruusi ostsime ka.
Arrivederci!