Kiirrong on lahe, 1:20 ja Pariisi kesklinnas! Nädalavahetusega jõuab parasjagu teha tiiru jõe ääres ja teise Montmartre'il. Lasse leidis nende kahe vahele Suurte Bulvarite kanti ja Gare du Nordi lähedale jääva ***hotelli Provinces Opera. Hind umbes sama mis Viljandi Grandil (jajah, mul on nüüd uus mõõdupuu), aga selle sees on ka vann(!), 2 pudelit dushishampooni ja ihupiim(!). Ja milline teenindus! Sõbralik, tõhus, korrektne. Korraga anti 2 toa võti - et kui 1 ei meeldi, siis võtame teise. Ainult hommikusöök oli sama kehv kui Grandis :)
Laupäeval oli vähemalt 30 kraadi kuuma (varjus) ja päike muudkui paistis. Minu nõudmisel läksime pärast lõunasööki (salat, väga hea) jalgsi Seine'i äärde, mööda Pompidou keskusest, mis näeb tõesti sürr välja. Oleksin tahtnud vaadata Saint-Chapelle'i, aga sinna sai ainult järjekorraga ja vist raha eest, nii et astusime edasi Notre-Dame'i poole. Sinna oli ka saba, aga see liikus välgukiirusel. Sees oli see-eest jahe ja altari ees laulis koor, nii et istusime ja kuulasime hea hulk aega.
Siis käisime veel üle uue silla (Pont Neuf), mis on tegelikult kõige vanem, aastast 1607. Tagasi hotelli sõitsima metrooga: 2 ümberistumist ja pikad maa-alused koridorid, ei olnud mõnus.
Siis õhtusöök Suurtel Bulvaritel - esmalt teod ja siis risotto kanafileega ja vein. Tigudel polnud vigagi, ainult et nad ei tahtnud kuidagi näpitstangide vahel püsida, kuni ma karbi seest molluskit välja urgitsesin. Pühapäeval Montmartre'il sõime klassikut nimega boeuf bourguignon, siis burgundia loomaliha. Polnud ka paha!
Aga laupäevane päev polnud veel kaugeltki läbi, sest raamat kirjutas, et öine Eiffeli torn on kindlasti vaatamist väärt. Ja kuna bulvaritelt sai sinna ühe metrooga otse, siis sõitsimegi Trocadéro mäele... selgus, et vähemalt 12 peatusevahet, kui mitte rohkem. Ja tagasi sõites selgus, et Pariisis ei kehtigi pilet 60 minutit, vaid süsteem otsustab ise, kas sa vahetad sõiduvahendit (siis saad sama piletiga edasi sõita) või sõidad tagasi ja pead uue pileti välja käima.
Öösel käis üle linna äike (isegi mina kuulsin ja ärkasin - või vastupidi) ja pühapäeval oli juba palju turistisõbralikum ilm, napilt üle 20. Oleksin tahtnud Lafayette'i kaubamaja näha, aga poisid hotelli vastuvõtuletis ütlesid, et pühapäeval on see kinni. Loogiline ju! Niisiis kolasime mujal. Mõned poed olid siiski lahti ja ma ostsin bulvaritelt endale pruunid suvekingad. Nüüd on mul Brightoni kingad (punased), Pariisi kingad (pruunid) ja Rooma kott (punane).
Bulvaritelt bussiga Pigalle'i platsile, sealt väiksema elektribussiga Montmartre'ile - targasti tegime, et jalgsi mäkke ei hakanud ronima! Üles jõudes tekkis korraks küsimus, kuidas leida Sacré-Coeur, aga selgus, et parim meetod on 'go with the flow'. Vaade poolele Pariisile on tõesti uhke ja kirik kordi ilusam kui veidi noorem Prüsseli basiilika. Kant ise on mõnusalt boheemlik, kuigi väga turiste täis.
Ja ma sain peaaegu kõigest aru ja küsisin ja tellisin asju prantsuse keeles!
Esmaspäevases Svenska Dagbladetis oli maailma turistilõksude edetabel - nr 1 oli Eiffeli torn!
No comments:
Post a Comment