Kuulumisest

FBs ringleb selline:
The England team visited an orphanage in Cape Town today. "It's heartbreaking to see their sad little faces with no hope," said Jamal, aged 6.

Eile pani prantsuse keele õpetaja mu mõtlema (järelikult on hea õpetaja!). Kuna kõik teised on must (ja tast, 38) üksjagu nooremad, siis muusikast rääkides jagas ta klassi 2 põlvkonnaks - meie ja noored. Mis oli ju väga armas, kuid üllatav. Sest mina teda küll oma ea- või põlvkonnakaaslaseks polnud pidanud. Vist sellepärast, et kuigi konkurentsitult suguvõsa noorim, kuulun ikkagi pigem oma 1940.-50. aastatel sündinud onu-ja tädilaste (ja venna) põlvkonda kui nende 70. aastate laste omasse. Tegelikult olen totralt nende kahe vahel ripakil. Või ehk ühenduslüli?