Paar nädalat tagasi küsiti kohaliku ingliskeelse nädalalehe küsimuste-vastuste lehel nõu, kui palju anda meelehead enne jõule uksele koputavatele prügivedajale, postiljonile, politseinikule ja tuletõrjujale. Nalja teevad, mõtlesin. Prügiauto käib ju hommikul vara ja liigub sellise tempoga, et neil meestel küll pole aega mööda maju kolistada. Vahest eeslinnades, kus majad väiksemad, kuid harvemalt. Ja post tuleb ju hoopis keset päeva... Vastustest aga oli lugeda, et igaüks annab südame suuruse järgi: kes ei midagi (sest linn või kommuun või riik või provints - föderaalses Belgias võimalusi tuhandeid! - ju maksab palka), kes prügimeestele kamba peale 20.
Täna pärast lõunat helises uksekell, aga tundmatud tüübid olid ja midagi ei rääkinud, nii et ust ma neile lahti ei teind. Kui teist korda kella lasid, läksin välisuksele asja uurima. Olidki prügivedajad! Või vähemalt väitsid, et on. 3 tükki. Jagasid miskeid infolehti ja konkreetselt küsisid raha! Mitte selle lehe, vaid oma töö eest. Tegin näo, et ei saa neist üldse aru, aga siis lükati ette üks, kes oskas 7 sõna inglise keelt. See siis seletas (ja kindluse mõttes näitas prügikasti kõrval vedeleva taarakotiga ette ka), et nemad loobivadki vaat niimoodi 2 korda nädalas tänavale tõstetud prügikotid prügiautosse. Kuna tüüp seda ei teadnud, kuidas prügi inglise keeles on, siis oli iga kolmas sõna ta jutus poubelle... Sain just guugli käest teada, et prügikonteiner/-kott sai oma nime mehe järgi, kes Pariisi puhtuse nimel prügi kogumist hakkas korraldama. Õnnetu hing.
Nüüd ootame siis neid teisi ametimehi.
No comments:
Post a Comment