Saab... ei saa...

...ehk kuidas me peaaegu Maltale ei pääsenud.
Algus oli ju ilus, check-in andis kenasti kohad ja pardaajakiri lubas arvata, et õhtusöök serveeritakse kõigile, isegi turistiklassile. Siis tuli kokpitist teade, et me oleme deicingu-järjekorras, kus on veel 20 lennukit, aga ei tea mitmendad, sest et valitseb pardakk. Tasapisi hakkas lund sadama. Tunni pärast või nii tuli siis pritsmasin ja kapten teatas rõõmsalt, et varsti stardime. Ei startinud midagi, hoopis stardijärjekorras seisime, kuni raja peale läks kolonn vilkuvaid autosid, sest lumi oli ju maja sadanud. Siis sai anti-icingu mõjuaeg otsa ja kapten teatas üsna lootuse kaotanud häälel, et ta peab läbirääkimisi, et deicing uuesti tehtaks - soovitavalt sealsamas raja otsas. Ei tehtud, veeresime tagasi terminali juurde. Sadu läks üha hullemaks... Läbirääkimised kestsid kõvasti üle poole tunni, aga kapten sai. mis tahtis: just siis, kui ta pärast teist deicingut uuesti rajale jõudis, tehti see korraks lahti ja me saime õhku umbes täpselt siis, kui oleksime pidanud Maltal maanduma. Järgmine teade kokpitist ütles, et Prüsseli lennujaam on teadmata ajaks kinni pandud. Juhhei!
Õnneks oli meil hotellist auto vastu tellitud. Ja õues oli soe, kuigi kell oli 2 öösel. Esimene puu, mida nägin, oli palm ja natuke edasi sellised vihmavarjupuud kui Roomas. See lubas loota, et vaev oli seda vaeva väärt. Hotelli letis oli öövalves õnnetu poisike, kes eriti midagi ei teadnud ega osanud; kõige tipuks selgus, et meie toad on kõike muud kui lähestikku: meie oma 2. liftiga 4. korrusele, Margitil 3. liftiga 3. korrusele.
Korruseid, selgus hommikul, loetakse vastupidi - 1 on kõige ülemine, 7 kõige alumine. 0-korrus oli ka ja see oli enne ühte, ses mõttes, et allpool. Vist. Loogiline ühesõnaga.
Vintsutatud ja unine inimene aga on teadagi kuri ja esimese hooga oli tunne, et meie 4-tärnine spaahotell jääb alla isegi Viljandi omale. Padi oli kõrge ja kõva, (villa)teki jaoks mitte kott vaid lina, õhk niiske (spaahotellide nuhtlus vist) ja kohe kõrval ähvardavalt suur ehituskraana...
Hommikul paistis siiski päike ja aknast sinine meri, ja kui siis selgus, et hommikusöögiks saab pliidi taga seisvalt poisilt tellida omletti (juust, sink, seened, tomat ja mis kõik veel) ja pannkooki (suurt ja õhukest), leebusid ka kõige kriitilisemad külalised.