Nüüd on viimase paari nädalaga juba kaks korda juhtunud, et inimene tuleb ja haarab abivalmilt mu helkurist, et ma selle tagasi taskusse topiksin. Ega keegi peale põhjarahvaste neid siin ei kanna. Vahest mõni baltlane ka.Ükskord sügise poole pidin ise kukkuma. Keerasime vanalinnas mingisse väikesesse tänavasse, mille keskel seisis mehekuju. Jõudsin peaaegu poole peale mõttega, et näe ei teadnudki, et siin linnas selline kuju ka on - lisaks pissivale seltskonnale (poiss, plika ja koer) ja kotimutile - kui see end liigutas. Süda pidi seisma jääma!
No comments:
Post a Comment