Lennujaamades oli nädalavahetusel turva täiesti punase peale keeratud.
Prüsselis lasti mul läätsevedeliku tehasepakendis pudel avada ja sisu endale käe peale tilgutada. Isegi väravanumbriga tehti trikke! Pardakaardi peale kirjutati A63, mis on ainult 5 väravat enne seda kõige viimast, kuhu tavaliselt meie omad paigutatakse. Kuna sinna on mitu km maad, kontrollisin tee peal mitme infotabloo pealt, kas ikka värav kehtib, aga seal ei antud muud teavet kui A. Igaks juhuks varusin siis pika A-koridori alguses teemoonaks topsi smuutit ja teise toorest köögivilja (sealtsamast smuutiletist - soovitan soojalt! porgand, kurk, kirsstomat ja lillkapsas). Jõudsin kohale ja lugesin ekraanilt mingit imelikku nime, Praha vist. Lähim tabloo ütles lahkelt, et minu oma läheb nüüd hoopis väravast A40. Mis on kõige esimene, isegi enne koridori ja smuutikaubandust. Kas tegi kurjaks? Ei, sest 8-tunnise tööl ja pooletunnise bussis istumise järel oli väike matk just see, mida vaja. Õnneks polnud ka ajaga kitsas, sest lend läks 10 minutit hiljem kui mul meeles, nii et olin ebatavaliselt vara kohal.
Ja pühapäeval otsiti pisikeses Brommas mu kotist välja ka peaaegu tühjad kreemituubid. Sellise koguse vastu pole juba aastaid kusagil peale kodumaa suurima lennujaama huvi tuntud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment