Eile oli selline imelik päev.
Kõigepealt Toomase ärasaatmine mis, nagu selgus, kulges ta enda kunagi kirjapandud juhtnööride ja jutu sees antud korralduste kohaselt. Muusikaks Abba, rääkijaiks-meenutajaiks parimad sõbrad-teekaaslased, rootsi laual lemmiknäksid ja -joogid... Kohal oli palju toredaid inimesi. Ju ta ikka ise ka seal kõige kohal ja meie seas lehvis, sest Anuga, kes kohale ei saanud tulla, käinud ta järgmisel ööl unes hüvasti jätmas. Vana hea Toomas, aitäh kõigi nende suvepäevade ja emotsionaalsete kirjatükkide ja Puhhi-raamatu eest ja üldse!
Ja siis õhtul toimus tütrekese täiesti täisealiseks saamise pidustus nende uues/paeguses Pelgulinna-elamises. Kohal oli 4 põlvkonda sugulasi ja kõige nooremate tõttu tundis kass, vaeseke, end üsna ohustatuna.
Õhtu nael oli, nagu ikka, vanaisa Antsu sarlott-tort koos reisijutuga, seekord Taimaalt. Lahkudes kutsusid lahkelt külla, lubasid kohvi kõrvale pikemalt rääkida, aga panid südamele, et kindlasti tuleb ette helistada ja kindlaks teha, kas nad ikka kodumail on... Järgmise poole aasta sisse mahuvad nimelt Türgi ja Sitsiilia.
No comments:
Post a Comment