Valletta

Esimesel jõulupühal sõitsime Vallettasse, pealinna. Inimesi veidi vähemgi kui Melliehas, aga selle vahega, et siin on nad väikesele linna-alale koondunud. Ajasin sõidu ajal näpuga kaardi peal järge, aga varsti pärast Mostat (kuhu sõja ajal oli langenud saare ainus sakslaste visatud pomm, sealjuures katedraali ja keset jumalateenistust - ja ei lõhkenud!) kaotasin järje käest, sest üks linn läheb sujuvalt teiseks üle.
Järsku olimegi Valletta bussijaamas ja kohe nägime ka Göranit ja Amandat. Suurlinnale kohaselt olid majad paari korruse võrra kõrgemad kui meie külakeses ja paremas korras. Kesklinna kaunistasid sellised pimedas helendavad kunstpuud vaheldumisi puukõrguste kuldsete torudega. Mida need sümboliseerima pidid, teab vist ainult väljamõtleja, juhul kui mäletab.
Tunnine tiir linnas viis mööda suurmeistri paleest (pildil on sissepääs, terve palee poleks kuidagi ära mahtund), teisel pool lahte olevast Slienast (kole suuri uusi maju täis ehitatud turistilinn kohe Valletta kõrval), sadamakindlustustest (kus tegime mõned väga turisti-grupipildid), Victoria väravast ja muidugi üles-alla mööda trepptänavaid. Suur sadam oma kruiisilaevadega ja päris kesklinn jäi natuke kõrvale.
Kuna meie giididel oli jõululõunaks kinni pandud laud Barracudas (restoran St Julienis, kus käivad söömas Madonna, Beckham, Schwarzenegger ja - nagu selgus - mõned meie sõbrad), siis jäigi suurem osa linnast järgmisteks kordadeks.
Et need korrad tulevad, selles oli Margit enam kui kindel ja hakkas uurima, mis Maltal kinnisvara maksab ja mis tingimuste ja kes seda osta saab.
Tagasihoidlike inimestana me kuulsustega koos sööma ei trüginud, vaid võtsime tagasihoidlikuma paiga teisel pool vett. Sellest hoolimata oli ka meil suur bassein ja kaunid vaated, heast teenindusest ja toidust rääkimata. Minu rannakarpidega salat näiteks nägi välja selline isuäratav.
Aga päeva tipp oli hoopis õhtusöögiks söödud kala. Värske, samal päeval püütud ja just parasjagu küpsetatud ja maitsestatud, saatjaks köögivili ja kohalik valge vein. Koht oli Ta Peter Mellieha peatänaval.
Pärast seda tundsin end vot nii. Või siis nii :)