Päris oma internett

Eile saime omale interneti. Algul oli meil kellegi teise oma, kuhu sai salasõnata sisse, aga see kadus mõni nädal tagasi ära ja siis oli väga kurb ja paha.
Interneti saamine käis nii. Augusti lõpus astusin sisse meie tänava telefonipoodi, mis akna peal oleva sildi järgi esindab kohalikku Elioni nimega Belgacom. Rääkisin, et tahan internetti ja tvd, mees tegi mu ID-kaardist koopia ja lubas, et paari-kolme päeva pärast saabub mulle postiga leping ja pärast seda modem jm. Ei saabunud. Nädala pärast läksin ja küsisin, arvas, et no homme-ülehomme... Nädala lõpus tuli hoopis kast modemi jmga - aga ilma lepinguta ja ühenduseta.
Oktoobri algul sai mul villand ja läksin Belgacomi poodi. Tütarlaps leidis mu tellimuse üles, aga selles olla miski viga ja kuna seda parandada ei saa, siis tuleb teha uus tellimus. Tegime. Arvas, et lepingu saan 2-3 nädala pärast... Ma arvasin vastu, et ma olen juba nii kaua oodanud, et ehk teeks kiiremini. Ja oligi paar päeva hiljem leping postkastis!
Aga tehniku kõige esimene vaba aeg oli alles 28., siis eile. Tulid 2 tõmmut noormeest - tehnik ja tehnikuõpilane, õnneks üsna ingliskeelsed ja õpilane hirmus armas ja abivalmis. Näitasin neile kasti, mille Belgacom mulle saatnud oli, mispeale tehnik teatas, et see on do-it-yourself kit ja nemad lülitavad ainult ühenduse sisse, muu tuleb ise teha. Kastis oli tõepoolest õpetus, kuidas juhtmeid kontakti ühendada ja milliseid kruvikeerajaid selleks kasutada :) Õpipoisil hakkas must õnneks kahju ja nad ühendasid ikkagi modemi jm ära. Nüüd on nett ja skaip ja ilus elu!

Loomad linnas!

Täna õhtul poest tulles nägin hobust. Läks minust paarikümne meetri kaugusel üle ristmiku. Kui mina ristmikule jõudsin ja sinnapoole vaatasin, kuhu hobune oli läinud, olid seal ainult autod ja inimesed... Hingedeaeg hakkab vist kätte jõudma :)


Eile hommikul pildistasin papagoid, seda rohelist. Istus naabermaja taga kasvava suure mitte-kuuse (ma ei tea, mis okaspuu see on, aga hästi ilus) oksal ja vaatas, mis ümberringi toimub. Kaks tükki istus veel, aga neid ei näinud ma enne kui nad minema lendasid. Kahjuks ei jaksa fotokas sellelt kauguselt eriti pildistada, nii et see oli rohkem nagu märgilise tähendusega tegu.
Need papagoid on hakanud meie ja naabermaja vahelt läbi lendama. Võimalik, et nad tegid seda varemgi, aga nüüd me teame, mis häält nad teevad - ja millegipärast jõuab hääl alati kohale enne papagoid ennast (füüsika arvates peaks vist vastupidi olema?), nii et jõuab pilgu aknale suunata.

Ja läinud laupäeval Tervurenis olid kuked. Kõigepealt oli Aafrika muuseum, kuhu me ei läinud, siis imelik ilma keskuseta linn - ainult villad kahel pool suurt teed, üks suur toidumarket ka. Kui lõpuks pargis linnaplaani nägime, selgus, et otsisime valest kohast... Linna saab läbi suure pargi, kus on mitu tiiki ja tiikides ja kallastel hanelised jm linnud. Seal kuulsingi kukelaulu. Algul arvasin, et imelikud värvilised haned (olevat sahaara omad) teevad seda häält, aga ei. Tiigi otsa juures oli 4 kukke!


Linn ise on armas - turuplats ja kirik, paar pikemat tänavat ja mõned väiksemad. Väga ahvatlevate kookidega kondiitriäri ja lihapood (pigem vist delikatessi-, sest seal oli ikka igasugu hõrgutisi), mõned söögikohad, riide- ja kingapoed, muuseum...

Oleks me seal olnud päev hiljem, oleksime näinud, püha Huberti päeva tähistamist - metsasarvekontsert jms. Kirikus mängiti meile natuke orelit ka laupäeval. Sinna võib kevade poole piknikule sõita, kohale saab trammiga, mis sõidab läbi metsa - kohati nii kiiresti, et teeb rongi häält.

Mis maa see on?

Mis maa see on, kus kiriku keldris tegutseb varieteerestoran, kuulsa ülikooli raamatukogu esist platsi kaunistab orki aetud põrnikas, raudteejaamas sõidavad rongid kolmel korrusel, mererand on koledaid kõrgeid maju täis ehitatud, juust on 50%ne ja õlu 12kraadine ja parkides lendavad ringi rohelised papagoid?
See on Euroopa peamaa. Siin sündis sürrealism. Ja nad on selle üle uhked!