Põgenege, papagoid!

Flanders Today kirjutab, et märtsi keskel otsustas Brüsseli piirkondlik valitsus (mitte Flandria ega Vallooni piirkondlik ega Belgia föderaalne, ka mitte flaami- ega prantsuskeelse kogukonna oma), et rohelisi papagoisid on Prüsselisse nüüd liiga palju saanud ja aeg on osale eutanaasiateenust pakkuda. Neid olla 3500 kuni 5000 paari - kõik pärit 1974. aastal vabadusse pääsenud 40 linnust.
Vastupidi on siin läinud koduvarblasega. Need on viimase 40 aastaga 30% vähemaks jäänud ja kaitse alla võetud. Ühesõnaga siin riigis on lindudega nagu kõige muuga: loogika puudub.

Tere, talv!

Reedesse jagus kaks armast kohtumist. Esmalt käisime tädi Maarale šokolaadimune viimas ja juttu puhumas ja siis sain Boheemis kokku Triinuga. Ma nägin vist esimest korda elus, et kell 3 tellitakse hommikusöök! Meie saime enda oma poole 1 paiku söödud ja arvasime, et oleme jube hilised...
Selline pilt avanes laupäeva hommikul. Puu oli lisaks lumele täis nõudlikke tihaseid, aga õnneks oli meil veel paar rasvapalli alles ja kõigi päev sai päästetud.
Köögiaknast avanes selline pilt. Ma esimese hooga naabri autot ei tuvastanudki.
Enne tegudeleminekut harjas Lasse auto puhtaks. Algul suure, siis väikse harjaga. Mina aitasin klaase kraapida. Teoks oli sõit Rocca keskusesse MBT-kingi otsima. Ei leidnud, olid hoopis mingid walk... asjad, ka natuke talla alt ümarad. Mind nad sellega ära ei petnud.
Estoniast saime õhtuks piletid TAMi juubelikontserdile, mille kohta internet arvas, et on välja müüdud ja piletitädi Estonia kassas ei saanud aru, miks keegi nii arvab. Andis valida 17. rea ja keskrõdu 2. rea vahel. Valisime valesti rõdu - sealt sai 4. lauluks õhk orsa. Õnneks oli saalis päris mitu pooltühja rida, nii et pausi ajal kolisime alla. Kontsert oli väga armas. Algas Motoga (Kas siis selle maa keel...) ja lõppes Põgene, vaba lapsega; seal vahel olid Elleri Kodumaine viis, Tobiase Eks teie tea, Mozart ja Verdi, biitlite Michelle, ning päris lõpupoole ka piparkoogipoisid ja karulaane jenka.
Laps tuli tagasi Tartust ja oli arusaamatuses - ta astunud kevadel kell 6 bussi peale, jäänud magama ja ärganud sügavas talves.
Pühap käisime vaatamas, mis ümbruskonnas uudist. Uus-Kalamaja tänavale talvega oli tulnud 3 uut maja. Päris kenakesed, parajalt väikesed ja rõdudega. Ma olin just kurtnud, et millegipärast tehakse kõik uued majad ilma, heal juhul on 1. korrusel terrass. Aga näed, saavad küll!
Majade ainus viga on see, et neist mere poole mahub veel mitu rida ja siis kaob see ilus merevaade ära, mis ülemistel korrustel on.
Lennusadama angaarid näevad juba vägagi viisakad välja ja me nägime sisse piiludes ära Lembitu ja lae alla tõmmatud vesilennuki. Põrand on kujundatud merekaardiks ja esimese hooga arvasin, et sinna on kirjutatud kalapüügipiirkondade numbrid, aga vist on ikka sügavus. Peab minema uurima, kui lahti teevad.
Kalamaja kalmistupargis viskas Lasse veidi nalja ja kangutas paari puud.
Tulemus sai selline:
Selles Kalevi tn majas elab vist ventilatsiooni-friik.
Meile oleks ka natuke ventilatsiooni ära kulunud, kui naabritädi pühademunad keema pani ja ise magama jäi ja mees samuti. Neil pidi seda suitsu ikka kõvasti olema, sest isegi trepikoda sai seda paksult täis ja natuke jõudis meilegi. Peaasi, et munad ilusad said.
Täna tulin siis ära Prüsselisse. Lennujaamast tulime linna taksoga, sest ükski buss, tramm ega metroo ei sõida. Rahvas streigib.

Lumised lihavõtted

Prüsselis on munadega muretu - lähed kohalikku selverisse ja ostad karbi või paar keedetud ja värvitud mune! Lihtne ja totter.
Tallinnas olla vahepeal olnud munakriis, aga meie seda küll ei näinud. Isegi valgeid oli igal pool. Rääkimata lumest, mida ka on igal pool. Ööga sadas vähemalt 5 cm.
Neljapäeva õhtul sattusin oma üllatuseks armulauale. Rootsi-Mihkli kirikusse. Olime sealkandis, kui jumalateenistus algas, ja astusime sisse. Kuna õpetaja meid juba nägi ja kokku oli kirikus 4 inimest (lisaks õpetajale, organistile ja kantseleitädile), siis ei saanud ka salaja välja hiilida. Igatahes sümboolne ja sobilik päev - viimati käisin vist armulaual leeritamisega seoses ja sellest on üle 20 aasta... Ja sellest korrast ma küll seda ei mäletanud, et õpetaja oleks ülejäänud oblaadid ja veini ise altaris ära tarbinud, nagu nüüd juhtus. Kui tal alati nii väike kogudus kohal on, võib sellest pikapeale probleem saada, sest peeker on üsna suur.