Sunday 4 June 2017

Räägivad

Tallinnas uues kodupoes, Musta Luige Comarketis. Kassadaame tõstab lindilt mu ostu, tatragaletipaki, vibutab sellega turvamehe suunas ja hõikab viimasele (üle poole poe, vene keeles): "A sa oled seda proovind? Tead ma ükskord ostsin, et järele proovida - nagu penoplast! Pudiseb tükkideks nagu penoplast ja maitset pole ka. Täpselt penoplast!" Ma ostsin kusjuures kaks pakki.

Prüsselis teel Juubeliparki. Lähen mööda nooremast naisterahvast, kes hoiab telefoni kõrva ääres, ja kui olen paarimeetrise edu saanud, kostab selja tagant (eesti keeles): "Hissake, kas päriselt ka oligi põletik või?"

Prüsselis teen koduteel Marie-Louise pargis tiigi ääres peatuse, et linde vaadata, Kui jälle liikuma hakkan, satuvad mu selja taha naine ja väiksem tüdruklaps. Ja peavad sellise dialoogi (eesti keeles, tüdruk alustab):
- Mida?
- Võib-olla järgmises elus.
- MIDA sa ütlesid??!?? (ta ilmselt kuulis küll, kuid ei uskunud kõrvu)
- Võib-olla järgmises elus.
- Mida sa sellega mõtled?
- No paljud usuvad, et inimene sünnib siia maailma mitu korda...
Selle koha peal läksid meie teed kahjuks lahku.

Kui Pilatese-stuudiosse jõuan, arutavad küproslanna ja sakslanna, kuidas Islandil (meie treener on islandlanna) ja mujal põhjamaades magmisega on. Selles mõttes, et talvel on pea kogu aeg pime ja suvel jälle pea kogu aeg valge ja siis ei saa ju magada. Uurisid siis minult, kas on nii, et talvel magataksegi peaaegu terved ööpäevad ja suvel siis peaaegu ei magatagi. Ise natuke kahtlesid, kas nii palju ikka ette saab magada.