Õnnestumine

Teles ja lehes räägivad inimesed muudkui, et neil õnnestus mingil konverentsil osaleda või Egiptuses käia vms. Minul õnnestus täna näha, kuidas tumedat verd vend parkis selle keskmise kaubiku. Kas ta nügis selleks eesmist ja tagumist? Ja muidugi :) Mõlemad pidid ca 10 cm oma parkimisruumi loovutama.

Läkski!

Eelmine pealkiri on hea näide sõna jõust :)
Pühapäeval avastasin, et siin õitsevad mitte ainult talve üleelanud võõrasemad, lumikellukesed ja krookused, vaid ka kollased nartsissid! Ja läinud kolmapäeval Tallinnast tulles panin tähele, et rõdukastidesse on hakatud lilli istutama.
Pühapäeval käisime Eesti saatkonnas lähenevat kodumaa sünnipäeva tähistamas ja muidu uudishimutsemas. Ilus maja ja heas kandis (Tervureni trammist paistab ära), aga sellise massi jaoks veidi väike. Eriti kurb oli, et jutuvada Mätliku kitarrist üle käis.
Et eestlasi (ja põhjapoolseid inimesi üldse) Prüsselis palju on, kogesime laupäeval. Korteri tolmuimeja läks kõrbema ja läksime Woluwe Casasse (mis on suurem kui kõige suurem Rimi või Prisma) uut ostma. Kassajärjekorras oli meie ees kahe lapsega rootslane ja kõrvalsabas kaks eestlannat.
Tallinn oli... huvitav. Nii palju lund ei ole mina seal veel näinud. Hambaarsti juures läks paremini kui ma lootagi julgesin ja 2 massaazi 3 päeva sees oli mõnus. Rääkimata sellest, et juuksed said jälle normaalse pikkuse. Ja inimestega oli tore üle hulga aja näost näkku kokku saada.

Talv, mine ära

Mul oli nohu ja köha ja vaheldumisi pisike palavik ja jahedik (kuidas selle kohta öeldakse, kui kraad näitab alla normi?), nii et läinud reedel ei läinud töölegi, vaid magasin ja tõbitsesin. Laupäeval ka. Pühap olin jalul ja käisin tiiru õues kevadet nuusutamas, kuigi vahepealsest vähemalt 10 kraadist oli napilt üle poole alles. Skaudid igatahes olid suvevormis (st lühikestes pükstes) ja papagoid amüseerisid oma pesaõõnsuste ääres. St'Huberti brasserii poe juures oli lauad-toolid õue tõstnud, nii et ilmselt polnud mina ainuke, kelle arvates esmaspäevahommikune lumi tulemata oleks võinud jääda. Loodetavasti leidsid linnud üles need 2 rasvapalli, mille ma pargis põõsa otsa riputasin.

Eestis lennukiga tehtud pomminalja lugedes tuli meelde, kuidas laps meil pommi kahtlustas. Sügisel ostsin Ikea poest väikese vanaaegse moega äratuskella, mis tiksub, teeb helisedes kole kõva häält ja mida tuleb vähemalt üle päeva üles keerata. Laps ei teadnud sellest midagi, sest ta ajas linna peal omi asju. Ärkas järgmisel hommikul, kui veel pime oli, läks elutuppa arvutisse ja äkki kuulis: miski tiksub kahtlaselt...

Nõukogude inimene

Täna algas prantsuse keeles järgmine ja kõrgem kursus ja me saime endale mõned uued kaasõppurid.
Ühe nimi on Timur. Mis kõlab nagu tatarlane vms. Küsisin mehelt, kust ta pärit on ja sain vastuse, mida aastal 2010 ja Prüsselis küll ei osanud oodata: Nõukogude Liidust! Uurisin edasi ja sain teada, et on sündinud Aserbaidzanis (ja selle maaga kuidagi siiani seotud), aga elanud Moskvas ja Peterburis; hiljem Iirimaal ja nüüd siis Belgias. Ei pea end ei aseriks ega venelaseks, vaid just nõukogude inimeseks...

Nädalavahetus möödus Stockholmis. Ilm oli külmavõitu (ligi -10) ja ma natuke nohune, nii et uisukilomeetreid tuli napp 8. Huvitav, et jää oli sootuks teistsugune kui nädala eest - kuidagi kare ja aeglane. Külmaga pidigi nii juhtuma; kõige parem olevat libisemine 0 kraadi ümber, kui päike kergelt sulatab ja külm külmetab, nii et kogu aeg tekib sõitmiseks justkui uus värske jää.