Lasse tegi targasti, et ei tulnud seekord Tallinna kaasa, sest see nädal sai lõpuks nii tihe, et ma tahtsin ainult tagasi tööle, et saaks vaikselt oma toas olla ja sõnu kirjutada.
Esialgu oli tegemisi-kohtumisi (massaaž, juuksed, kirik, 1 lõuna, 2 õhtusööki, garaažikoht, talvekummid, tehnile ülevaatus, laenu-uuring pangas...) täis 3 päeva, nii et mõtlesin isegi võimaluse peale teha kiire Viljandi-Pärnu tiir. Aga siis lasti 8. novembril Estonian Air pankrotti ja äkitselt tekkis kalendrisse lisaks peiesöök Kalambuuris endiste kolleegidega. Kurb oli, aga väga armas jällenägemine. Päeva nali tuli Mariselt (kes nüüd müüb voodeid ja muid magamisvahendeid) Erki küsimuse peale, kas nende padjad ikka unelaulu ka laulavad: Jah, on küll selline väikeste kõlaritega mudel ka olemas!
Ja kuna valutav selg Vahurit ühele teisele Kalambuuri-lõunale ei lasknud, siis lisandus kalendrisse ka õhtusöök Estline-seltskonnaga Kolmes Sibulas. Mis oli tore koht, kuid mitte minu toit.
Kõige ärevam hetk oli siis, kui autot garaaži viies avastasin, et koht on võetud. Minul aga päev nii 5minutise täpsusega läbi komponeeritud... Jõudsin enne parkimiskoha omanikule helistada kui nägin kojamehe vahele pistetud visiitkaarti telefoninumbriga. Õnneks oli tüüp kohe samas majas ja reageeris väga kiiresti.
Muide, vanalinnas on üks maja nii pikalt müügis, et kuulutus on lause kivisse raiutud:
Esialgu oli tegemisi-kohtumisi (massaaž, juuksed, kirik, 1 lõuna, 2 õhtusööki, garaažikoht, talvekummid, tehnile ülevaatus, laenu-uuring pangas...) täis 3 päeva, nii et mõtlesin isegi võimaluse peale teha kiire Viljandi-Pärnu tiir. Aga siis lasti 8. novembril Estonian Air pankrotti ja äkitselt tekkis kalendrisse lisaks peiesöök Kalambuuris endiste kolleegidega. Kurb oli, aga väga armas jällenägemine. Päeva nali tuli Mariselt (kes nüüd müüb voodeid ja muid magamisvahendeid) Erki küsimuse peale, kas nende padjad ikka unelaulu ka laulavad: Jah, on küll selline väikeste kõlaritega mudel ka olemas!
Ja kuna valutav selg Vahurit ühele teisele Kalambuuri-lõunale ei lasknud, siis lisandus kalendrisse ka õhtusöök Estline-seltskonnaga Kolmes Sibulas. Mis oli tore koht, kuid mitte minu toit.
Kõige ärevam hetk oli siis, kui autot garaaži viies avastasin, et koht on võetud. Minul aga päev nii 5minutise täpsusega läbi komponeeritud... Jõudsin enne parkimiskoha omanikule helistada kui nägin kojamehe vahele pistetud visiitkaarti telefoninumbriga. Õnneks oli tüüp kohe samas majas ja reageeris väga kiiresti.
Muide, vanalinnas on üks maja nii pikalt müügis, et kuulutus on lause kivisse raiutud:
