Mõnus elu

Töölt tulles pidasin plaani osta Jacki juurest karp kruubi-tabuleed ja see pargis pingi peal paari artikli saatel ära süüa. Aga enne jäi ette naabertänava Epicure-pood, kust paar päeva tagasi sain mmmagusaid maasikaid. Neid oli täna ka, lisaks võtsin tüki köögvilja-quickiet (vana nali...) - spargli, porgandi ja vist toorjuustu, kindlalt parim siinsöödutest. Ja kuna terrassil oli pärastlõunane päike ja sirelilõhn ja vähemalt 26 kraadi, siis istusin seal tubli tunni koos Maes-õlle, quichi ja maasikatega. Kusagil läheduses mängiti mingit pasunpilli, papagoid kääksusid puu otsas, tuvid huhuutasid katustel, pääsukesed - või siis piiritajad - lendasid kõrgel taevas ja jäätiseauto lasi läheduses paar trudelutti. Selle kohta on vist patt kevad öelda, Eestis pole teinekord kesksuvelgi sellist suve!
Siis tuli alumise korruse aeda remondimees Edward, ronis redelilt aiamüürile ja üritas edasi aiamaja katusele ronida, aga napilt jäi puudu (ega ta tehnika ka teab mis ei olnud). Naljakas oli :) Palju ei puudunud, et oleksin hõiganud ja küsinud, ega tal abi pole vaja, aga siis mõtlesin, et mis ma kiusan. Temaga on ju see keeleprobleem ka. Tegelikult peaksin ta nüüd maja pealt üles otsima ja näitama, et kuivatusmasina ventilatsioonitoru on ikka külge ühendamata ja nii ei ole hiljutisest pesutoa seinte värvimisest suurt tulu. Või noh, on, senikaua kui ma seal pesu ei kuivata, vaid terrassil.

Sellest ei saa ma aru, miks Postimehe esimene uudis on alati korvpall ja miks neil ei ole mitte ühtegi artiklit selle kohta, mis jama siin Belgias toimub.

Hetked

Eile hakkas poes dvd-riiulis silma karp pealkirjaga Cash, mille C-täht oli hinnakleepsuga peaaegu kinni kaetud ;)

Ja Ambiorixi pargis laste mänguväljakul hakkas silma rätinaine, kes (ilmselt oma) mitte enam titeeas tütar-lapsel püksid maha tõmbas ja käskis sealsamas mänguväljakul pingi taga oma häda ära õiendada. Imelikud inimesed... Algul pole häbi ollagi ja siis ei tea, mida kõike ei teeks, et end kinni katta.

Korviväljakul aga mängisid mõned üsna tumedad tüübid, ühel seljas sini-must-valge dress.

Papagoid ei paista enam üldse puude otsast välja. Pargis istudes nägin siiski mitut just siis, kui nad, tiivad laiali, puusse maandumiseks hoogu maha pidurdasid. Lahe!

Kiire kevad!

Ma peaksin endale assistendi hankima, kes blogi peaks ja muud kasulikku teeks. Vähe sellest, et suusa-jutt pole esmaspäevast kaugemale jõudnud - Estline-kamba tuhaseiklustest pole ka jõudnud kirjutada.

Väga toredad külad olid! Kolme peale oli kaasas vähemalt 1 kohvritäis veini, vorsti, heeringat, mett, kommi, hapukoort, leiba... Selle eest said nad ka viimase peal ilma, v a Brügges. Vürtsi lisas kogu reisile muidugi see, et neljapäeval muutus taevas Euroopa kohal vaikseks ja tühjaks ja jäi selliseks ligi nädalaks...
Antwerpenis oli täiesti suvine ja see linn on ikka hirmus armas, korraga väike ja suur. Poed jäid järgmiseks korraks, seekord rõhusime muuseumidele (teemandi, Rubensi), kirikutele ja majadele. Ja nende Austraalia jäätis on parim! Kuna ma eelmine kord käisin Antwerpenis septembris ja siis oli ka ilus soe ilm, siis nüüd olen veendunud, et seal ongi kogu aeg nii.
Pühapäevane Grand Bigardi tulbi-nartsissi-hüatsindikirju lossipark oli veel soojem ja värske spargel väga hõrk. Nädal hiljem käisime Lassega sama tiiru - osad lilled olid natuke väsind, rodod veel vingemalt õitsema läinud ja vasikas tarandikus mõne dm võrra kohta vahetanud. Sealse kohviku kohv on raudselt ümbruskonna parim, küsimise peale tuuakse lauda ka veerandliitrine kann imelist piimavahtu, mis 2 tassi peale ära kulub.
Kirss tordil oli muidugi pühapäevahommikune leierkastimees, kelle valsiloo järgi Eda ja Vahur terrassil tuuri tantsu lõid.
Kuna tuhk lõi reisiplaanid segi, sõitsid kallid külalised tagasi mitte pühapäeval üle CPH vaid esmaspäeval üle DE, PL, LT ja LV :) Teisipäeva õhtuks kodus nagu nuihti!

Kevad on siin väga kiire ja intensiivne. Iga päev hakkab midagi uut õitsema, viimati roosad kastanid. Enne neid valged kastanid ja sirelid (terrass lõhnab nendest jumalikult), jaapani kirsipuud magnooliad... Ootan huviga, millal siin roosiaeg algab.

Suusapuhkus

Või mis puhkus nüüd, ikka nädal aega tõsist tööd :P
Seekordse suusareisi tegime Lassega kahekesi ja rongiga. Prüsselist oli Alpidesse käima pandud erirong, millega lubati ca 5 tunniga kohale viia. Mis oleks peaaegu õnnestunudki, kui rong Albertvillis voolu ära poleks kaotanud ja seda siis üle poole tunni taga otsinud. Õnneks ootas meie tellitud takso kannatlikult, kuni Moutiersi jõudsime. Meribel-Mottaret le Hameau oli 20 minutit ja mitusada meetrit kõrgemal. Ülespoole sõites ei saanudki kõrguste vahest aru, kõrvad ei läinud lukku ega midagi. Aga tagasi rongijaama sõites läks poolik veepudel õhust tühjaks ja lössi nagu maandumise ajal lennukis. Täiesti uskumatu!
Check-in õnnestus 3. katsel, sest tuba ei saanud kuidagi valmis. Siis tuli minna ja võtta pesulaost voodipesu ja käterätid. Ja kohale jõudes selgus, et tellimuses lubatud rõdu asemel oli ainult maa :( Rootsi suusamajadega võrreldes on Alpid väga askeetlikud, aga nädalaga kodunesime ja saime isegi radikad parajaks timmitud. 2 tuba, miniköök, vanniga(!) vannituba - see päästis vähemalt mind hullemast lihasevalust.
Pühapäev kulus suuskade hankimise, poeskäimise ja ümbruskonnaga tutvumise peale. Mäkke ei kippunud, sest 1) minul valutas eelmise õhtu veinist (väga hea bordoo, selle juurde jäime terveks nädalaks) pea ja 2) tuul oli ka ikka päris kõva.
Esmaspäeva hommikuks olid õnneks mõlemad vead kadunud. Päike paistis ja kuigi ilma-info lubas -10 kraadi, oli tunne kordi soojem. Leidsime päris mitu head sinist mäge, raskuse poolest midagi Rootsi sinise ja punase vahepealset. Ja mägede vahelt solaariumi, st lesimistoolid päikese nautimiseks!

Vahepeal

Eelmisest postitusest on palju mett verre voolanud ja asju juhtunud.
Laps sai täisealiseks ja kingituseks kella. Hammas sai prooviplommi asemele päris- ja hambaarsti maja ees trehvasin kokku Kertu ja Loorega. Juuksed said lühikeseks ja hallikirjuks ja sinna juurde ostsin Bastionist pruuni villase mantli, mis lapse arvates on ilmetu ja pikk...
Ülestõusmise pühade ajaks lendasime Spaaremaale Grand Rosesse. Täitsa meeldis, eriti see, et protseduuritoad on ringiratast ümber veekeskuse, mitte pikas ja külmas koridoris. Soojad saunalinad meeldisid ka. Aga see ei meeldinud, et Haamrite maja oli lukus, kuigi oleks pidanud lahti olema. Ja see ka mitte, et Lasse haigeks jäi. Põskkoopa põletik, selgus pärast pühi, kui arstid jälle jutule võtsid.
Veel tegelesin suguvõsa-uurimisega. Selgus, et ma ei tea suurt midagi.
Prüsselis olid äraoldud nädalaga hakanud õitsema magnooliad, võililled, meelespead, forsüütiad, ebaküdooniad ja muidu puud-põõsad.
Eile Stockholmis tegime seda, mida tuhanded rootslased laupäeval - käisime IKEAS :) Ulriksdali aiapoes ka, pelargoone ostmas. Nüüd õitsevad Stockholmis rõdul ja Prüsselis terrasil. Ja sõime küüslaugu-mee saiu, sest nüüd on minul kurk valus ja nohu ninas.
Poola jäi ladvikust ilma, kui valitsuse lennuk tihedas udus 4. (sic!) maandumiskatsel enne rada puusse pani. Kuidas nii võib?!
Kiropraktiku juures käisin veel korra. Siis ta enam pikka juttu ei teinud, ainult väänas. Väga efekt(iiv)ne töökorraldus oli. Kabinetil on 2 riietusruumi, kus patsiendid end enne ja pärast arstimist riietavad: kuni arst ühte väänab, paneb järgmine end valmis ja kuni arst teda väänab, paneb esimene riided jälle selga, lahkub ja patsient nr 3 võtab üleliigsed riided seljast. Tänu sellisele süsteemile ei kulu ühe patsiendi peale üle 5 minuti.