Thursday 27 February 2014

Kaine autojuht

Vahel laps kohe üllatab. Kogu see ta e-autokool tundus nii hägus, imelik ja veniv protsess olevat, aga siis äkki tegi esimesel katsel ära kõik koolieksamid ja kõik ametlikud ka ja kohe antigi juhiload. Imelihtne!
Kõigi värskete juhtide esimesele autole annaksin ma kohustuslikus korras numbri sellisest seeriast - et ikka meeles püsiks...

Järgmise võib siis juba võtta kas nime või töö või kalduvuse või hobi vms järgi:

 
 
Kummaline oli ükspäev siin Prüsselis kodu lähedal näha sellise kleepsuga autot. Kohaliku eestlase-rullnoka oma äkki? Kleepsul oleva lipu järgi otsustades siiski Poola oma. Tundub, et Läänemere lõunakaldal valitseb üsna ühtmoodi stiil.
Aga muidu on neid tähendusega numbreid siin ikka palju ja igas keeles:

Thursday 20 February 2014

Eksperimendi lõpp

Rohelist röövikut mäletad? Ja pruuni nukku, mille sahvrisse talvituma panin?
Vat läinud laupäeval, kui pärast poeskäiku viisin sahvrisse rataskoti ja mõnda, mis selles koju saabus, kuulsin imelikku kõrinat-plõginat. Nukukarbis oli liblik!

Mitte just see, keda ma oodanud olin, aga päris kole ka mitte. (Kuidas kroonprintsessi äi pulmalauas oma pojale ütleski: hokiproffi sinust küll ei saanud, aga me armastame sind sellegipoolest...) Targad inimesed tuvastasid näoraamatusse vaatamiseks pandud piltide järgi, et on ahhaatöölane. Vikipeedia lisas, et ta lemmiktoit on (näiteks) basiilik.


Nii me siis elasime mõned päevad - mina toas, tema (tühjas) kohvikannus. Kohvikannus selleks, et ta enne ära ei kaoks kui Lasse Prüsselisse teda vaatama jõuab. Jõudiski. Lasime siis liblika kannust välja basiilikupotti, et las avastab öösel väheke ümbrust. Hommikul liblikat enam polnud: Ei basiilikul, ei potis, ei kusagil. Kergelt tulnud, kergelt läinud...
 
 Eestvaates peaaegu nagu lennuk kohe.

Friday 7 February 2014

Biznesplan

Ma olen ikka maalt ja hobusega või siis mingist ideaalmaailmast. Ma ju arvasin, et poliitilisi erakondi asutatakse mingite suurte ja õilsate või vähemalt asutajate arvates vajalike ja mõistlike ideede jaoks kõlapinna saavutamiseks ja heal juhul ka nende elluviimiseks.
Nüüd siis sain teada, et hoopis parlamenti pääsemiseks! Ojuland ise ütles Kuku raadio Nädalategijas, ja kohe korduvalt, nii et arusaamatus või valestikuulmine ei saa olla. Et europarlamendi valimistele nad jah ei jõudnud, aga nüüd tuleb kiiresti kokku kirjutada selline programm, mis meeldiks piisavalt paljudele, nii et kohe mitme koha jagu hääli kokku saaks. Halloo?! Kas nii siis tehaksegi poliitikat, et biznes plan, saslõk i salata? Mõni ime siis, et riigimehi pole - või on see hoopis teistpidi?
Ja siis see erakonna nimejama... Isegi mina, kes ma ei olnud seda Ühtse Eesti Suurkogu asja näinud, olin aru saanud, et tegemist on satiiriga. Nüüd siis vaatasin tagantjärele ära selle valimiskooli kõik osad ja suurkogu ära ja olen ühekorraga mustas masenduses ja suures vaimustuses. Aga kuidas saab sellisesse ämbrisse astuda inimene, kes ometi poliitikas kõik see aeg ninapidi sees on olnud? No vote from me, missy. Ever.