Tuesday 23 March 2010

Kadunud kaader

Siin peab ikka kaamera alati kotis olema.
Täna käisin korra nõukogu peamajas Justus Lipsiuses ja leidsin selle aatriumist-pressikeskusest täismõõtmetes rekka! Keset maja! Sellest laaditi välja tehnikat. Seda pilti oleks tahtnud kohe näha, kuidas seda mürakat sinna laudade vahele tagurdati. Ja siis jälle välja sõideti.

Pärast käisin kiropraktiku juures selga õigeks väänamas. Suusatades keerasin ta paigast ära ja siiani ei lase istuda. Kiropraktikutel on raske töö - 2 minutit väänab ja 15 minutit räägib, mida ja miks ta teeb ja et ega valu kohe ka ära ei lähe ja v-o tuleb veel korra tulla, sest probleem võib näiteks 10 aastat vana olla ja üldse peab end regulaarselt liigutama...

Suusatamisest endast kirjutan ka ükskord varsti. See näeb Alpides välja umbes nii.

Thursday 18 March 2010

Kevad!

Käisin tiiru kesklinnas. Igat värvi priimulad, peaaegu õitsevad tulbid, tänavakohvikud ja pingid rahvast täis, selle kevade esimene lahtine kabriolett... ja koju jõudes oli terrassil ca 17 kraadi!
Tallinnas nii hästi ei lähe. Lumi on kitsedel kurguni, Poola lennuk maandus Ülemiste jääle ja BT ähvardab Tallinnas vägisi Vilniust teha... Sellest tuleb veel jama, ma ütlen.
Ja siis lugesin, et armas onupoeg on hakanud laulvaks staariks. Eks paistab - pullivend on ta ju eluaeg olnud. Või noh, see aeg, mis mina teda tean ja mäletan.

Wednesday 17 March 2010

Neliteist

... kraadi näitas täna kell veerand kuus õhtul töö vastasmaja katusel olev kell/termomeeter. Täiesti uskumatu! Hommikuti ei pea enam juukseid föönitama, võib niisamuti õue astuda.

Prantsuse keelest koju tulles (ca kell 9) viis tee mööda kahest iiri pubist. Mõlema ukse taga sumises vähemalt 50 inimest - St Patrick ikkagi. Pühapäeval oli juubelipargis iirlaste perepäev: iiri jalgpall, hurling, puhkpilliorkester ja torupillipunt (kiltides, hästi ilusad, üldse mitte imelikud) jne.

Prantsuse teemal... Sügisel lasin majaukse kõrval oleva uksekella sildile graveerida enda ja lapse nimed kujul eesnime esitäht-punkt-perekonnanimi. Meie mõlema nimed algavad teadagi M-tähega, niisiis M. ... ja M. ... Hulk aega hiljem sain aru, miks graveerija neid nimesid ja mind imeliku pilguga vaatas ja küsis, kas need ikka on õiged. Nimesildi järgi arvatakse nüüd, et meil elab kaks härrat :) Ülemise korruse rootslane jällegi arvas postkasti-sildi (seal on eesnimed ka) järgi, et ma olen norra mees :P

Friday 5 March 2010

PUHKUS!

Suusapuhkus! Prantsuse Alpides! Kolmes Orus! Hotell on 2200m kõrgusel ja mäed sealt ülespoole!

Teisipäeval oli bussis neegriema, kes oma lapsega absoluutselt ei suhelnud. Laps oli sellises õrnas eas, kes muudkui räägib/häälitseb, ja kuna ema totaalses vaikuses (v a see aeg, kui ta telefoniga rääkis) vaatas kas last või aknast välja või siis - kui keegi last jäi vaatama - seda vaatajat, ilmel, et issake kui armas tüdrukuke mul on onju, siis laps tegi järjest valjemat ja imelikumat häält, nii et ma ei jõund ära oodata, et nad maha läheksid. Kahju lapsest.