See kaldakalju kiriku ja kalju otsas oleva tsitadelliga on Dinanti tunnusmotiiv, mille pärast me sinna sõitsimegi. Kohapealne 'ossaa'-elamus oli sama vägev kui veebis nähtud pildist. No kuidas on võimalik, et tasases Belgias korraga midagi sellist on?
Lõunaks moules frites (valge veini ja koorega; kilone pada kahe peale, mitte igale nagu kohalikud) ja kohalik õlu Gaulois olid head, tiramisu selline nojah ja cafe au lait oli kohv minitopsis igavese koorega, mitte vahustatud sooja piimaga nagu paremates paikades. Õlut ostsime poest kaasa ka, sest Prüsselis ei olnud sellist näinudki.
Pärast ostsime miskist jäätise- ja vahvlikohast vahvlituutus maasikajäätist ja pettusime. Moraal: osta jäätist ainult sealt, kus näed, mida ostad. Selles kohas oli jäätis kapis peidus ja kui seda nägime, oli selge, miks - sellist hale-heleroosat asja ei saagi teisiti müüa.
Jõgepidi ülespoole sõites nägime veel palju kaljusid - koobastega ja ilma, mõni tihedalt ronijaid täis.
Sellised näevad välja vaeste valloonide tagasihoidlikud elamised - igal majal paadisild ja selle ääres väiksem (nagu siin näha) või suurem paat.
Rauno ja Heili, kes sel nädalavahetusel meie majautusasutuses peatusid, veetsid päeva Antverpenis ja jäid sellega rahule - nagu ka eelmise õhtuga Prüsseli vanalinnas, kus sattusid jazzimaratoni kontserdile raekoja platsil ja baarikontserdile kusagil läheduses.
No comments:
Post a Comment