Täna oli äratus tavalise 8:10 asemel 6:50, sest kell 7 pidi saabuma 'heating engineer', et tunni jooksul üle vaadata maja kõigi 6 korteri kõik radikad, nendest õhk välja ajada ja uus katel niimoodi tööle timmida, et ülemise korruse rootslasel ka ülemisele korrusele soe jõuaks. Tuli nii 7:15 (mul oli selleks ajaks juba pesugi pessu pandud) ja lahkus 5 minutit hiljem, sest õhku leidis ainult ühest kohast. Rootslane oli nõutu, sest peale meie ja tema ei saanud töömees mitte kuhugi sisse - kuigi teade ilmus postkastidesse juba teisipäeval.
Ja mida sa hing siis sellisel varasel ajal teed? Tööle ei saa ju varem minna kui 9... Tegin laari kohvi ja võileibu ja vaatasin laenuks saadud Ratatouille-multikat! Normaalne, mis?
Tööle kõndisin võidu lennujaama bussiga. Startisime meie maja eest täpselt ühel ajal ja koleda komisjoni-maja juurde peatusesse jõudsime ka korraga. Ansip ja Merkel olid jälle ummiku tekitanud.
Mu kartus sai kinnitust. Millenniumi-kolmiku 2. raamatus on see koht, kus Mikael saab jälile Lisbeti suurele ja uhkele salakorterile, loeb trepikojas nimesilte (korterinumbreid ju seal ei tunta) ja läheneb kõhklematult sellele, millel seisab V. Kulla. Ka eestikeelses! Huvitav, mitu lugejat teab, et Segasumma Suvila on rootsi keeles Villa Villekulla? Tõlkija, näed, pole teadnud. Isegi kahtlustanud mitte, kuigi raamat (ja sellest kirjutatud arvamuslood) on Pipi-vihjeid täis.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment