Uisul

Stockholmis käisid jälle külad, juhhei!
Riina ja Mammu tulid chillima, st H&Mist asju ostma (ikka massiliselt), sushit sööma ja pikkade uiskudega uisutama.
Naturkompanieti poes käisime ka ja panime sporkile (spoon+fork) eestikeelseks nimeks luhvel.
Rõõmus üllatus oli linnas ka. Arvasin tänaval eesti keelt kuulvat, vaatasin sinnapoole ja ennäe: endine majanaaber, koolivend ja kolleeg Sven! Käinud teine koos perega suusatamas ja nüüd poodles.
Õhtusöögi ajal näidati erinevaid pulgakasutuse viise. Näiteks kahekäestiil, mis mõne aja pärast aranes väga elegantseks ühekäestiiliks, millega sai raskusteta süüa isegi salatit ja riisi.
Ja lõbusa merilõvi stiil, kellel kõht on sushit täis saanud. Seda näitas Mammu.
Mina jäin kindlaks vanale heale põhimõttele, et näppude vahel tehtud toitu võib näppudega ka süüa.

No ja laupäeval avasime uisuhooaja järvejääl. Tegime Norrvikenil lühema ringi ja siis tehnika silumiseks ja kinnistamiseks veel ühe pisikese tiiru. Kokku tuli 4km jagu. Tuul oli hästi kõva, aga õnneks enamasti külje pealt. Päike paistis, paar kraadi oli sooja ja inimesed nautisid massiviisiliselt värsket õhku ja loodust.
Pärast selgus, et meie akna all on järvejää ka täiesti sõidetavaks muutunud, päris mitu seltskonda kimas mööda. Pühapäeval arvas üks kalamees, et liiga ilus ja sile jää on, ja puuris mõned augud sisse.