Keldrist leidsin redeli - 1.10. Mõõtsin ära, kui kõrgele mu ülessirutatud näpud ulatuvad - 2.00. 70cm jääb justkui puudu. Kutsusin lapse linna pealt koju, nõu ja jõuga appi. Esimene tuli kohe (oled sa ikka kindel, et see andur säutsub?). Olingi valesti arvanud.
Siis oli jõu kord. Tassisime söögilaua (suur ja vanaaegne, st raske) esikusse - mahtus millimeetri pealt läbi ukse, kui külili olime keeranud. Laua :)
Redel laua peale (õnneks jäi ca laua servadeni mõni cm varu) ja mina redeli otsa. Kummikud on jalas sellepärast, et laps arvas, et need on kõige parema pidamisega. Ilusad ja uued ju ka. Kätte sain!
Käes säutsus sinder edasi. Siin on imelikud andurid, sisse käib 3 tablettpatareid. Urgitsesin välja - ikka säutsus. Aga see oli inertsist, nagu peata jäänud angerjas või kana (ei ole vist hea võrdlus, need panevat vaikselt plehku). Nüüd on vaikselt teises toas voodi peal ja ootab uusi patareisid. Peaks vist ühe soojaga teisel ka ära vahetama.
No comments:
Post a Comment