Monday 20 September 2010

Tume tulevik

Rootsis olid eile valimised. Nüüd häda käes, sest parempoolsed said küll parlamendis enamuse (esimest korda pea 100 aasta jooksul teiseks perioodiks), aga mitte absoluutse. 3 kohta jäi puudu. Valimiste võitjaks peetakse hoopis Rootsi Demokraate (neid, kes SvD testi järgi minule kõige lähemal seisavad), kes esimest korda perlamenti pääsesid - võttes hääli ja kohti nii parem- kui ka pahempoolsetelt. Kõik parlamendiparteid on teatanud, et selliste paremäärmuslastega (Rootsi rootslastele jm radikaalsed loosungid) nemad ei mängi. Partei ise väidab, et distantseerib end nii marksismist kui ka natsismist...

***Tükikesi 29. augusti Svenska Dagbladeti debatiartiklist***
2009. a jaanuaris kaebab Egiptuses sündinud, kuid Rootsis üles kasvanud Alia diskrimineerimis-ombudsmanile (DO) Åsö täiskasvanute gümnaasiumi peale: kool ei luba Alial kanda nikaabi. Kui ta ajab jonni ja tahab käia kaetud näoga, jääb tal katki õpitav programm - lapsed ja vaba aja korraldus. Enda arvates on Alia olnud kompromissialdis: ta on nõus loorita istuma, kui ükski mees ta nägu ei näe. Näiteks kui ta istub esimeses pingis ja õpetaja on naine. (Kui mõni mees mööda läheb, siis ruttu loor pähe!) DO vastus venib, seda oodates lubab kool Alial koolis nikaabi kanda. Koolipraktikaga aga tekkis probleem. Üks kool keeldus talle praktikakohta andmast, teine andis koha, kuid lubas nikaabi kanda ainult väljas, mitte koolis lastega töötades. Kuna koolis töötab mehi, kellele Alia oma nägu näidata ei saa/taha, ei võtnud ta praktikakohta vastu.
Kui DO lõpuks seisukoha välja ütleb, on karta, et õigus antakse Aliale. Nimelt küsis üks Göteborgi koolituskeskus 2003. aastal haridusametilt, kas võib kahel tüdrukul keelata burqa kandmise koolis. Vastus kõlas: ainult juhul, "kui tõsiseltvõetav analüüsi põhjal on olemas oht, et burqa kandmine võib põhjustada koolis rahutusi" - või siis pedagoogilistel põhjustel. Muidu mitte.

Miriam on sündinud Guatemaalas ja hiljuti Rootsi tulnud. Tema kaebas DOle Strömsundi immigrantide täiskasvanute kooli peale, sest kool ei teeb liiga vähe selleks, et takistada moslemimeestel oma naissoost klassikaaslaste diskrimineerimist ja kiusamist. Mehed sunnivad naisi istuma klassi tagaotsas, nikaab peas, ja ei luba neil sõna võtta. Kool ütles oma selgituses, et peamiselt Usbekistanist pärit mehed nõudsid mitu aastat koolilt oma usule viidates, et kool teeks meestele ja naistele eraldi klassid, lubaks nende naistel näoloori kanda ja aktsepteeriks, et naine ei või teiste meeste kuuldes rääkida. 2006. a. sügisel tehtigi eraldi klassid, aga 2008. aasta kevadeks olid mehed nii palju leebunud, et olid nõus kompromissiga: istutakse ühes klassis, aga tingimusel, et kool ehitab klassidesse sirmid, mille taga istuvad naised - soovitavalt ka mittemoslemid. Sirmid ehitatigi ja naised paigutati nende taha, aga õpetajad ei olnud rahul: nii ei saa õpetada, kui naised istuvad sirmi taga ega saa vestluses osaleda. Ja iga teema tuli esmalt läbi arutada meestega. 2008. a. sügisel sai kool meestelt järgmise kompromissi - sirmid visati välja, kuid naised jäid istuma klassi tahaotsa. Samal ajal tuli kooli Miriam, kes istus esimesse pinki ja rääkis siis, kui tahtis, mitte siis, kui mehed lubasid. Ja juhtis kooli juhtkonna tähelepanu koolis valitsevale naiste (eriti mosleminaiste) diskrimineerimisele.
DO vastas Miriamile, et kool on "võtnud ulatuslikke meetmeid", et võidelda nähtuste ja käitumisega, mis tema arvates on naiste kiusamine. Seega on kool oma kohuse täitnud. Lisaks seadis kool eesmärgiks 2008/9. aastal saavutada, "et mehed ja naised ühes klassis istudes koos töötada suudaksid". Oma tulemustest raporteerides on kool uhke, et on saanud lahti sirmidest klassis, kuid märgib enesekriitiliselt: "Sugudevaheline barjäär teeb võimatuks grupitöö ja arutelu klassis. Kontakt õpetajaga kannatab, kui mõned õpilased istuvad vaikselt nikaabi taga. Mehed domineerivad: nad räägivad valjusti ja palju, ning naiste keeleõpe jääb unarusse. Naised räägivad rootsi keelt vähe ka väljaspool kooli, sest nende kontakt ühiskonnaga toimub meeste kaudu".

Täiskasvanute kooli lähedal on kool, kus õpivad Miriami klassikaaslaste lapsed. 13-aastased ja nooremad tüdrukud kannavad nikaabi. Nad ei käi ujumis- ja sporditundides, kui seal on poisid (ja vastupidi). Seksuaal- ja kooselutundidest rääkimata. Ja poisid ei aktsepteeri nais-spordiõpetajaid.

Ja Soome suht värske peaminister võtnud sõna, et ida-Soomes tuleks rootsi keele asemel koolis õpetada vene keelt. Muidugi!

No comments:

Post a Comment